Kingituste maksustamine

Maksu- ja tolliameti juhendites on kirjas, et tulumaksuseaduses on kingituste ja annetuste maksustamine reguleeritud mitme erineva paragrahviga, mistõttu on oluline, kes on kingituse või annetuse tegija – kas füüsiline või juriidiline isik. TuMS § 49 reguleerib kingituste või annetuste ja vastuvõtuks tehtud kulude maksustamist juhul, kui need teeb residendist juriidiline isik või mitteresidendist juriidilise isiku Eestis asuv püsiv tegevuskoht (edaspidi püsiv tegevuskoht).

Tulenevalt TuMS § 12 lõikest 2 ei kuulu füüsilise isiku maksustatava tulu hulka TuMS § 49 alusel maksustatavad kingitused ja annetused.

Oluline on see, kelle kasuks kulutus on tehtud

Füüsilisele isikule tehtud kingituste või meelelahutusele tehtud kulutuste, toitlustamise kulu jms puhul on oluline määratleda eelkõige isik, kelle kasuks kulutus on tehtud. Nimetatud kulutusi maksustatakse kas TuMS § 48 või § 49 alusel, tulenevalt saaja seotusest maksumaksjaga.

Tööandja poolt töötajale tehtud kingitused, kulud toitlustamisele või meelelahutusele vms, maksustatakse TuMS § 48 alusel ja deklareeritakse vormi TSD lisal 4. Sellisel juhul on tegemist erisoodustusega, kus mõiste „töötaja” on sätestatud TuMS § 48 lõigetes 3 ja 6 ning nende isikute loetelu on lõplik.

Seega ei deklareerita lisal 5 tehtud kingitusi ja vastuvõtukulutusi, kui saajateks on:

töölepingu alusel töötav isik;ametnik (TuMS § 13 lõige 1 tähenduses);juhtimis- või kontrollorgani liige (TuMS § 9);füüsiline isik, kes müüb tööandjale kaupu pikema aja jooksul kui kuus kuud;töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötav või teenust osutav füüsiline isik;eelloetletud isikute abikaasa, elukaaslane, otse- või külgjoones sugulane.

TuMS § 49 alusel maksustatakse ja lisal 5 deklareeritakse kõigile eelpool nimetamata füüsilistele isikutele tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud.

Kingituste maksustamine

Võlaõigusseaduse (RT I 2001, 81, 487) § 259 sätestab kinkelepingu mõiste: „Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingi saajale) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingi saajale või tasuta varalisest õigusest kingi saaja kasuks loobuma või muul viisil kingi saajat rikastama."  Tegemist on tasuta võõrandamise lepinguga, kus kingi saajale võib lepinguga ka ette näha koormisi või kohustusi. Kui kink on reaalselt üle antud, siis loetakse leping kehtivaks ka kirjaliku vormi nõudest mittekinnipidamise korral. Sellisel juhul maksustatakse tehingut, mida pooled tegelikult silmas pidasid. Ka siinkohal kehtib põhimõte, et maksustatakse tehingu majandusliku sisu, mitte vormi järgi.

Kingituse ja annetuse puhul puudub määratlus, millises vormis neid antakse. Seetõttu võib kingitus olla mitterahaline või rahaline, seisneda ka tasuta töö või teenuse osutamises. Kingituseks võib olla samuti nõudest loobumine.

Rahaliste kingituste ja annetuste tegemisel füüsilisele isikule lähtutakse väljamakse iseloomust ning pooltevahelisest õigussuhtest. Reeglina rahalist väljamakset kingituseks ei loeta. Maksumaksjal tuleb vastupidise arvamuse puhul tõendada, et rahalise väljamakse puhul oli tegemist kingituse, mitte muu füüsilisele isikule tehtud väljamaksega, k.a maksustatava tuluga. 

Kingituseks või annetuseks ei loeta kulutusi, mida ei saa käsitleda hüvena saaja jaoks (nt õhupall, vimpel, plakat, voldikud, tootenäidised jms), st asju, millel puudub tarbimisväärtus.

Lootusetu nõude ega varastatud kauba mahakandmisel ei ole tegemist kingitusega. 

Alati ei ole võimalik koheselt öelda, kas tegemist on kingitusega TuMS § 49 tähenduses või hoopis ettevõtlusega mitteseotud kuluga TuMS §-de 51–52 tähenduses. 

Sarnased, kuid oma olemuselt erinevad on kingitus ja nn „hinnapoliitika”. Sellepärast on eriti oluline informatsioon tehingu eesmärkide ja sisu kohta. 

Üheks probleemiks maksustamisel on äriühingute vahelised rahaülekanded, kus midagi vastu ei saada, st tegemist on olukorraga, kus kingi andja vara väheneb ja saaja oma suureneb. Ei ole oluline, kuidas sellist rahaülekannet nimetatakse, oluline on, mida selle eest vastu saadakse ja kui andja ei saa vastu muud vara, teenust ega varaliselt hinnatavat hüve, siis võib olla tegemist kingitusega.

Kokkuvõtteks on kingitus ilma vastusoorituseta tehing, mis antakse üle tasuta ning:

on mitterahaline/rahaline;võib olla sihtotstarbeline/lisatingimustega;omab tarbimisväärtust;on rahaliselt hinnatav;on tegemist saaja tuluga.

Maksustatakse ka kingitused ja annetused, mida mitteresident teeb püsiva tegevuskoha kaudu või arvel, sõltumata sellest, kes on kingituse või annetuse saajaks, v.a TuMS § 48 lõigetes 3 ja 6 nimetatud isikud.  

Reklaami eesmärgil üleantud kaup või teenus (reklaamkingitus)

Reklaami põhimõiste tuleneb reklaamiseadusest (RT I 2008, 15, 108), mille kohaselt reklaami sisu, kujundus ja esitlusviis peavad olema sellised, mis üldsuse tavalise tähelepanu juures tagavad arusaamise, et tegemist on reklaamiga. 

Maksustamisele ei kuulu reklaamkingitus, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni 10 eurot. 

Näide 1 Firma ostab reklaamkingituseks oma klientidele kruusid, kuhu laseb peale kanda oma firma logo. Kruusi hind ilma käibemaksuta on 9.46 eurot ja reklaamikulu 0.80 eurot. Vaatamata sellele, et firma kulutus kruusile kokku on 10.26 eurot, ei kuulu reklaamkingitus maksustamisele. Kruusi väärtus oli ilma käibemaksuta alla 10 euro ja 0.80 eurot oli reklaamikulu ning neid kulutusi ei summeerita. Kruusile logo pealetrükkimine ei suurenda kingi saaja jaoks kruusi rahalist väärtust.

Näide 2 Firma ostab reklaamkingituseks oma klientidele kruusid, kuhu laseb peale kanda oma firma logo. Kruusi hind ilma käibemaksuta on 10.06 eurot ja reklaamikulu 0.80 eurot. Kingitus tuleb deklareerida lisal 5 turuhinnas (koos käibemaksuga). Reklaamkulu 0.80 on ettevõtlusega seotud kulu ja maksustamisele ei kuulu.

Kingitus läbi kolmanda isiku

Keerulisem on kingituse ja annetuse maksustamine olukorras, kui see toimub kolmanda isiku kaudu. On vaja vaadata kõiki kingituse, annetuse andmisega kaasnevaid asjaolusid, selgitamaks, kes on tegelikult kingituse andja, s.t kellele langeb maksukohustus. Vähem oluline ei ole ka kingituse või annetuse saaja, sest sellest sõltub andja maksustamine. Siinkohal ei ole võimalik ühest vastust anda ja igat juhtumit tuleb esitatud informatsiooni põhjal hinnata eraldi. 

Näide Soome firmal on Eestis püsiv tegevuskoht, mis loosib igas kvartalis Eesti klientide vahel välja auhinna. Auhinda ei anna välja Eestis asuv püsiv tegevuskoht, vaid see tuleb Soomest. Seega ei ole maksumaksjaks Eestis asuv püsiv tegevuskoht. Juhul, kui auhinna saajaks on:

Eesti füüsiline isik ja see kingitus ei ole välisriigis maksustatud, peab füüsiline isik selle välisriigist saadud kingituse ise deklareerima ja tulumaksu maksma.Eesti juriidiline isik, siis temal maksukohustust ei teki. Küll aga tekib maksukohustus siis, kui ta saadud kingituse edasi annab. Siinkohal sõltub maksustamine sellest, kes on saaja.  Kui saajaks on töötaja, siis on tegemist erisoodustusega, kui saajaks on isik, keda TuMS §-s 48 nimetatud ei ole, siis toimub maksustamine § 49 alusel. Seega võib maksukohustus tekkida ilma, et selleks kulutusi oleks tehtud ja maksustatakse saaja hüve, mitte tegija kulu.

TuMS § 49 lõikest 1 tulenevalt käsitatakse kingitusena kuni 10 000 euro suuruse võidufondiga kaubandusliku loterii võitu, mille puhul 10 euro suuruse reklaamkingituse maksuvabastus ei kehti. Seega kõik kuni 10 000 euro suuruse võidufondiga kaubandusliku loterii võidud kuuluvad maksustamisele kui kingitused. Nimetatud säte kehtib ainult lisa 5 osa I maksumaksjale.

Allikas: Maksu- ja tolliamet