Autor: Kaisa Gabral • 14. juuli 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Maksu- ja tolliameti tulude osakonna sissenõudmise erimenetluse talituse juhataja Airi ­Jansen-Uueda sõnul on halduri erilise tähelepanu all need juhatuse liikmed, kes on tekitanud ja jätnud maksuvõla tasumata vähemalt kolmes äriühingus, igaühes vähemalt 5000 eurot. “Selliseid isikuid on 29. juuni seisuga 584. Tegeleme nendega pidevalt ja oleme praeguseks edukalt lõpetanud menetluse 58 nn mahajätja suhtes,” rääkis ta.

Jansen-Uueda sõnul on maksuamet mahajätjatelt vastutus­otsustena kokku nõudnud üle 7,3 miljoni euro tasumist. Kõige probleemsemad valdkonnad on kaubandus, kinnisvara, ehitus, kutse-, teadus- ja tehnikategevus ning haldus- ja abitegevus.

Soraineni advokaadibüroo partneri Karin Madissoni sõnul on ligi 600 ettevõtjat piisavalt suur arv, et teemale tähelepanu pöörata. “Prognoosin, et see arv kasvab, sest eelmisel aastal otsustas riik kaotada kriminaalkaristused, mis võimaldasid juhatuse liikme vastutusele võtta maksejõuetuse põhjustamise, vara varjamise ja pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest. Kuigi kohtul ja pankrotihalduritel oli kohustus pahatahtlike pankrottide korral kuriteoteade teha, siis seda ei tehtud või siis ei menetletud neid teateid tulemuslikult,” märkis Madisson. Ta lisas, et seetõttu otsustati need üldse seadusest kaotada, aga samal ajal probleemi lahendamiseks midagi asemele ei pakutud.

Loe täispikka artiklit aripaev.ee’st