Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Läti maksuime - veidi jama, palju head
TRINITI partner ja vandeadvokaat Tõnis Tamme kirjutab aripaev.ee’s, kuidas Läti alustavatele väikeettevõtetele loodud maksureeglid on sealset ettevõtlusmaastikku tublisti elavdanud ja nn maksuime idee vääriks kaalumist meilgi.
Viis aastat tagasi majanduskriisi haripunktis loodi Lätis mikroettevõtete jaoks eraldi maksurežiim. Eelkõige selleks, et julgustada inimesi suurenenud tööpuuduse ja majandussurutise tingimustes oma äriga alustama, et nii kogu majandust elavdada.
Mikroettevõtted maksavad riigile äriühingu aastakäibe pealt 9% maksu ning on vabastatud ettevõtte tulumaksust ja tööjõuga seotud maksudest, ka sotsiaalmaksust. Mikroettevõteteks loeti seaduse vastuvõtmisel äriühingud, millel on kuni viis töötajat, mille aastakäive ei ületa 100 000 eurot, mille aktsionärideks on vaid füüsilised isikud ja ühegi töötaja kuupalk ei ületa 720 eurot.
Maksumuudatus on toonud 50 miljonit eurot maksutulu
Maksumuudatuse tulemusena on tänaseks Lätis registreeritud rohkem kui 42 000 mikroettevõtet, kes maksid 2014. aastal riigile makse kokku üle 50 miljoni euro.
Maksuerisused mikroettevõtetele ei ole osutunud probleemivabaks süsteemiks, ka seda tasub Läti kogemusest õppida. Üks kriitikat pälvinud küsimusi on mikroettevõtetes töötavate inimeste vähene sotsiaalne kindlustatus (sotsiaalmaksu nende palgalt ei laeku, kuid haiguskindlustust ja sotsiaaltoetusi vajavad ka nemad). Samas võiks kaasaegses kiirelt tekkivate ja kiirelt kaduvate töökohtadega avatud majanduses pidada seda probleemiks vaid siis, kui hinnata olukorda sellise heaoluriigi vaatepunktist, mis eksisteeris Euroopas enam kui 20 aastat tagasi. Teisalt on selge, et süsteem peaks toimima ennekõike ettevõtluse „taimelavana“ ja mikroettevõtted ei tohiks jääda maksukasvuhoone soodusrežiimi kunstlikult kauaks.
Teiseks tõsisemaks väljakutseks osutusid Lätis uut liiki maksuskeemid, kus suurettevõtted kasutasid mikroettevõtete maksusoodustusi teatud teenuste nö välja delegeerimiseks ja maksude optimeerimiseks.
Läti süsteem pole veatu ja seda on ka parandatud
On igati mõistlik, et seaduste mõjusid hinnatakse mõistliku aja möödumisel nende rakendamisest. Lätlased on osad süsteemi korrigeerivad maksumuudatused juba jõustanud ja teiste muudatuste ettevalmistamine on lõppjärgus.
Mikroettevõtete tegevusele on kavas seada täiendavaid piiranguid konsultatsiooni, õigusabi, raamatupidamisteenuste jm teenuste osutamisel. Mõneti on paratamatu, et igasugused maksumuudatused toovad endaga kaasa osade ettevõtjate soovi neid enda huvides ära kasutada. Maksukogujate mureks olgu jälgida, et erisusi ei kuritarvitataks ja maksuseadusi kohaldataks järjepidevalt, ennustatavalt ja kõigile ühetaoliselt. Ühiskonna kui terviku seisukohalt kaalub tuhandete väikeettevõtjate suurenenud motivatsioon ja võimalused väärtusena üle üksikute valemängijate rikkumised.
Teiseks suuremaks muudatuseks on mikroettevõtete maksumäära suhestamine ettevõtte käibega. 9%-line maksumäär kehtib ka edaspidi ettevõtetele, mille aastatulu on kuni 7000 eurot, seevastu ettevõtetele, mille aastatulu on 7001 kuni 100 000 eurot, kehtib 12%-line maksumäär. Läti valitsus arutavat ka võimalust tõsta 7001 kuni 100 000 eurot aastatulu teenivate ettevõtete maksumäära 15 %-ni.
Lõunanaabrite kogemus näitab, et mikroettevõtlusele maksuerandite rakendamine pole riskivaba, kuid on väga sümpaatne, et Läti katsetab ja tegeleb aktiivselt oma ettevõtluskeskkonna elavdamisega.
Autor: Tõnis Tamme, TRINITI partner ja vandeadvokaat
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele