Juulist jõustuvad mitmed olulised õigusaktid

Juuli algusest jõustub Eestis üle 225 õigusakti, kuid suurem osa neist ei avalda olulist mõju ettevõtjate tegemistele. Positiivse poole pealt saab kindlasti välja tuua maksukorralduse seaduse muudatuse, mille kohaselt peab riik vähemalt pool aastat maksumuudatustest ette teada andma. Juulist jõustuvad ka äriseadustiku muudatused, mis annavad osaühingutele senisest suuremad võimalused kujundada oma tegevust, osanikevahelisi suhteid ning investorite vahelisi suhteid. Olulised muudatused seonduvad ka ehitus- ja planeerimisvaldkonnaga. Järgnevalt toome teieni ülevaate 1. juulil jõustuvatest tähtsamatest õigusaktidest.

Maksumuudatusest tuleb vähemalt pool aastat ette teada anda Iduettevõtete ettevõtluskeskkond paraneb Uus täiskasvanute koolituse seadus Täpsustatakse keskkonnamõju hindamise protsessi ja muudetakse ökomärgise riigilõivu Uus ehitusseadustik Uus planeerimisseadus Muudatused seoses tarbijakrediidilepinguga

Maksumuudatusest tuleb vähemalt pool aastat ette teada anda Terviktekst: https://www.riigiteataja.ee/akt/117032015011  Muudatused: https://www.riigiteataja.ee/akt/106032015026 

Terviktekst:

1. juulist jõustub uus ehitusseadustik, mis toob võrreldes varasema regulatsiooniga kaasa mitmeid muudatusi. Kui kehtiva seaduse kohaselt on ehitamiseks vajalik kas ehitusluba, kirjalik nõusolek või kohaliku omavalitsuse teavitamine, siis uue seadustiku kohaselt on ehitamiseks vajalik esitada kas ehitusteatis või taotleda ehitusluba. Ehitusteatis tuleb esitada 20-60 m2 ehitusaluse pinnaga ja kuni 5 m kõrguse hoone püstitamisel, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone ning üle 60 m2 ehitisealuse pinnaga elamu ümberehitamisel või laiendamisel. Kõige väiksemate hoonete ja rajatiste ehitamise puhul pole vaja ka ehitusteatist esitada. Ehitusluba antakse ehitusprojekti alusel ning see on kohustuslik suuremate ja olulisemate hoonete ja rajatiste püstitamisel. Ehitusloa kehtivusaeg on uue seadustiku kohaselt 5 aastat, aga kui ehitamisega on juba alustatud, kehtib luba 7 aastat. Kasutusluba on uue seadustiku kohaselt vaja üldreeglina juhul, kui ehitise ehitamiseks oli vaja ehitusluba. Ehitusloa ja kasutusloa taotluse ning ehitusteatise ja kasutusteatise saab esitada elektrooniliselt ehitisregistri kaudu.  Ehitusseadustiku jõustumisega seonduvalt muudetakse ka muid ehitusvaldkonna õigusakte.Loe lisaks:

Uus planeerimisseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/126022015003  Uue planeerimisseaduse kohaldamisala on võrreldes varasemaga laiendatud selliselt, et see hõlmab ka veekogusid, õhuruumi ning maapõue. Seaduses on liikide kaupa eristatud planeeringud ja nende menetlused, sealjuures on muudetud planeeringute ülesandeid. Uue planeeringu liigina tutvustab planeerimisseadus riigi eriplaneeringut, mis võimaldab riigi jaoks olulisi ehitisi planeerida erimenetluses ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut. Täiendatud on ka üldplaneeringu ja detailplaneeringu ülesandeid. Üldplaneeringu ülesandeks on uue seaduse kohaselt muuhulgas kohalike jäätmekäitluskohtade asukoha määramine, maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tulenevate kitsenduste määramine ning arhitektuurivõitluse korraldamise kohustusega alade määramine. Detailplaneeringu koostamise kohustus on uue regulatsiooni kohaselt muuhulgas avaliku huviga rajatise, nt spordiväljaku püstitamisel. Oluliseks uuenduseks on ka põhimõte, et kohalik omavalitsus võib seada tingimusi ehitistele, mille rajamiseks ehitusluba vajalik ei ole. Lisaks näeb planeerimisseadus ette muudatusi planeeringute algatamise ja koostamise tähtaegade osas.

Terviktekst:

Muudatused seoses tarbijakrediidilepinguga Terviktekst: https://www.riigiteataja.ee/akt/119032015027 ; https://www.riigiteataja.ee/akt/123032015074  Muudatused: https://www.riigiteataja.ee/akt/112032015005  24,5% ning kolmekordne krediidi kulukuse määr on hetkel ligi 73,5%. 

Alates juulist on keelatud tarbijakrediidilepingutest tulenevate vaidluste lahendamine vahekohtus. Muudatuse eesmärgiks on tarbija kui nõrgema osapoole huvide ja õiguste kaitse parem tagamine. Lisaks täiendatakse võlaõigusseadust põhimõttega, mille kohaselt ei peaks tarbija tarbijakrediidilepingu alusel kandma ebaproportsionaalselt kõrgeid kulusid (nt intress, lepingutasud jne). Muudatuse kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui krediidi kulukuse määr aastas ületab Eesti Panga viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Viimase poole aasta keskmine krediidi kulukuse määr on ca

Allikas: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda