Kontrollid käibemaksuregistrisse kandmisel

Maksude kogumine põhineb suuresti usaldusel – õigeks ajaks esitab oma andmed 94 protsenti maksumaksjatest ja vaid 6 protsendiga tuleb täiendavalt suhelda. Head koostööd maksumaksjatega näitab ka möödunud aasta maksukohustuse täitmist 99,6 protsendi ulatuses.

Paraku puutub maksuhaldur igapäevaselt kokku just selle vähemusega, kes ei soovi ausat äri ajada. Eelkõige tähendab tõhusam kontroll maksuhalduri täpsemat huvi maksumaksja ettevõtluse sisu kohta, et leida üles need vähesed ebaausad ja takistada nende käibemaksuregistrisse saamist ja korrektse ettevõtja tehingupartneriks sattumist. Põhiküsimus on maksuhalduril jaoks täna see, kuidas teha seda maksumaksjate jaoks liigse koormuseta?

Äriühingu loomine on tehtud imelihtsaks, aga tihti on ettevõtjate jaoks arusaamatu, miks käibemaksukohustuslase numbrit sama kergelt ei saa. Pea pooltel siin siiski takistusi ei ole – 40 protsenti avalduse esitajatest saab numbri hiljemalt järgmisel päeval. Uuel aastal  valmib ka avalduse esitamise elektroonne keskkond, mis võimaldab eelnevalt ettevõtlusega tegelenud ja korrektse maksukäitumisega ettevõtjal käibemaksukohustuslase number saada umbes 5 minutiga. Avalduse esitamiseks tuleb vajadusel uuendada olemasolevaid andmeid tegevuskohtade ja kontaktandmete kohta. Avalduse riskide hindamine toimub reaalajas ja käibemaksukohustuslase number kuvatakse ekraanile.

Fakte

600–700 isikut registreeritakse iga kuu käibemaksukohustuslaste registrisse500–600 isikut kustutatakse iga kuu käibemaksukohustuslaste registrist, nendest ca 300 ettevõtluse puudumisel, ülejäänud avalduse alusel2% maksumaksjaid vahetab pärast käibemaksukohustuslaste registrisse saamist 30 päeva jooksul välja oma juhatuse liikmedViimase 5 kuu jooksul on ettevõtluse puudumisel käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud isikute deklareeritud Eesti käive kustutamise kuul keskmiselt 2,7 miljonit eurot ja hinnanguline maksukahju keskmiselt 540 000 eurot kuus.

Näide 1

Äriühing A soovis saada käibemaksukohustuslaseks, valdkonnaks rasketehnika ja nende varuosade ost, müük ja rent. Ettevõtluse kohta tuli seletusi andma isik, kes äriühingu ettevõtlusest suurt midagi ei teadnud ja esitatud dokumendid ettevõtlust ei tõendanud. Äriühingut A käibemaksukohustuslaste registrisse ei kantud.

Mõne aja pärast tuli äriühing A uue avaldusega. Juhatuse liikme sõnul on nüüd käive väidetavalt täitunud. Ettevõte osutas väidetavalt IT-teenuseid nagu veebilehtede tegemine, veebilehtede optimeerimine, projektdokumentatsiooni koostamine, veebipõhised turuanalüüsid, jne. Kõiki neid IT-teenuseid osutas pensioniikka jõudev naisterahvas, kelle eelmised töökohad olid telefonimüügi firma ja koristusfirma. Teenuste osutamise koht olevat ettevõtte kontor aadressiga Peterburi teel, kus teenuse osutaja peaks igal ajal olema kätte saadav.

Maksuhaldur leidis esimest korda tegevuskohta külastades eest suletud ukse. Naabritega suheldes selgus, et nad ei ole seal kontoris kedagi näinud. Järgmisel päeval oli uks samuti suletud. Juhatuse liikmega kontakteerumisel tuli kohale väidetav teenuse osutaja, kes oli enda sõnul olnud kliendiga kohtumas. Töötaja käitumine jättis mulje, et ta viibis seal esmakordselt – otsis õiget kontori ust ja siis proovis kõigepealt võtmega avada naaberkontori ust, kuigi õigele uksele oli isegi firma väike silt kleebitud.

Maksuhaldurile seletusi andes selgus samuti, et töötaja ei oska selgitada tehtud töid ning milliseid vahendeid ta oma töös kasutab.

Näide 2

Äriühing B tegeleb kinnisvara operaatorteenuse müügiga, mis on 20% käibemaksuga maksustatav käive. Kõik on dokumentide järgi korrektne – korterid on soetatud, tegevust tõendavad dokumendid on olemas.

Samas on maksuhaldurile teada, et äriühingu B juhatuse liikmel on lähiminevikus olnud 3 erinevat kinnisvaraga tegelenud ettevõtet. Ettevõtetes kordus sama skeem. Kinnisvara soetamisel küsiti käibemaks tagasi, edasimüügil lubati rakendada 20% käibemaksu (majutusteenus/külaliskorterite rent), kuid tegelikult võõrandati korterid ilma käibemaksu lisamata, millele järgnes maksuhalduri kontrolli ja maksu määramise järgselt ettevõtte võlgadega maha jätmine ning uue sama tegevusega äriühingu asutamine.

Hetkeseis on selline, et nimetatud kolmest ettevõttest kaks on müüdud Läti variisikule, ühes maksumenetlus veel käib.

Autor: MTA kontrolliosakonna talitusejuhataja Monika Jõesaar