Vead, mida lepingute puhul vältida

Tüüpvead

Suvaliste lepingupõhjade kasutamine;Lepingu hooletu läbilugemine ja enne sõlmimist omapoolsete muudatuste mitte tegemine;Teise lepingupoole liigne usaldamine, sh oma õiguskaitsevahendite kasutamisega liigne viivitamine;Keerukamate lepingute puhul asjatundjaga konsulteerimata jätmine, seda nii lepingu sõlmimise kui ka probleemide tekkimise faasis.

Spetsiifilised vead

Lepingujärgse teenuse/kauba, kasutusse antava eseme seisundi või kasutuse sihtotstarbe ebapiisav kirjeldamine (toob kaasa selle, et on raske tugineda lepingu olulisele rikkumisele);Lepingu seadusest tuleneva vorminõude mittejärgimine, nt tarbijakäenduslepingu või kinnisasja omandamise eellepingu puhul (toob kaasa lepingu tühisuse);Lepingus sätestatud kohustuste, mille puhul on kahju suuruse tõendamine raske või võimatu, mitte tagamine leppetrahviga (toob kaasa raske/kuluka õigusvaidluse või lausa võimatuse nõuda kahju hüvitamist);Omandireservatsiooni mittekasutamine müügilepingute ja töövõtulepingute puhul, kus lepingu eseme valdus antakse ostjale või tellijale üle enne tasu täielikku tasumist (toob kaasa omandi ülemineku koos valduse üleandmisega tellijale, potentsiaalse tasu (osalise) kaotuse, võimaliku osalemise pankrotimenetluses vms);Viivise mittekasutamine lepingus (toob kaasa seadusjärgse viivise rakendamise, mis ei pruugi olla piisav);Kulude (sh kõrvalkulude) jaotuses kokkuleppe puudumine (toob potentsiaalselt kaasa ebasobiva ja vahel üllatusliku kulude jaotuse);Tagatise mittekasutamine (toob potentsiaalselt kaasa tasu, kahjuhüvitise või üleantud vara (osalise) kaotuse);Töölepingu asemel käsundus- või töövõtulepingu sõlmimine (vaidluse korral loetakse sõlmituks siiski tööleping);Kohtualluvuses kokkuleppe puudumine (toob kaasa üldise kohtualluvuse kohaldumise (kostja asukoha kohus), mis võib olla väga ebamugav);Rahvusvahelise lepingu puhul kohalduva õiguse määratlemata jätmine (toob potentsiaalselt kaasa võõra riigi õiguse kohaldumise).