Autor: Tuuli Seinberg • 9. märts 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

• Sihtfinantseerimine

Aino Vooro, maaettevõtluse ja finantsmajanduse konsulent

Eestis on juba pikemat aega kasutatud kauaaegse konkurentsivõime saavutamise, tootlikkuse kasvu ja sotsiaalse sidususe tugevdamise eesmärgil rahalisi toetusi ELi eelarvest. Sellist valitsusepoolset abi, mida ettevõtetele antakse, nimetatakse sihtfinantseerimiseks. Selleks et raha saada, peab ettevõtte äritegevus vastama teatud kindlaksmääratud kriteeriumitele.

• Finantsspetsialistide palgad eri riikides

Villu Zirnask, majandusajakirjanik

Iga aasta alguses annab rahvusvaheline Robert Walters välja rohkem kui 20 riiki hõlmava palgaülevaate, kus kõige põhjalikumalt käsitletakse finantsistide ja raamatupidajate palkasid (nt Londonis, New Yorgis, Saksamaal, Prantsusmaal, Vietnamis).

• Kontrollitegevused meie ümber

Krisi Pungas, CGAP, Siseaudiitor.ee

Iga organisatsioon peaks püüdlema selle poole, et seatud eesmärgid oleksid täidetud, eesmärkide täitmist takistavad riskid juhitud ning ressursid kasutatud tulemustele orienteeritult ja tõhusalt. Tagamaks, et organisatsiooni tegevus on kooskõlas õigusaktidega, et varad on kaitstud ja sihipäraselt kasutatud, tegevus otstarbekas ning kogu oluline info kogutud, säilitatud ja avaldatud tõeselt ja õigeaegselt, peab juhtkond sisse viima ja järjepidevalt täiendama organisatsiooni sisekontrollisüsteemi. Selle süsteemi üks osa on kontrollitegevused.

• Outlooki mitmekülgsed võimalused

Kristjan Otsmann, koolitaja ja arengutoetaja

Enamik meist kasutab Outlooki pelgalt e-kirjade vahetamiseks ja koosolekute planeerimiseks. Tegelikult moodustavad need kaks tegevust ainult väikese osa Outlooki võimalustest. Outlooki kalender aitab mugavalt planeerida ühiseid tegevusi ning paindlikud tegevusnimestikud võimaldavad meil oma tegevusi täpsemalt kavandada.

• Kasumiaruande skeemi valik

Rita Ilisson, MA Economics, finantsanalüütik

Milline kasumiaruande skeem sobib millise põhitegevuse, omaduste ja juhtimismaatriksiga äriühingule? Eesti äriühingud võivad valida kahe erineva kasumiaruandeskeemi vahel (alates 1995). Erandiks on krediidiasutused, kindlustusseltsid ja muud ettevõtted, kelle majandustegevuse iseloom nõuab erinevate skeemide rakendamist.

• Laenuintress laenu andmisel töötajale või töötajaga võrdsustatud isikule

Tõnis Jakob, OÜ Marisett juhtiv maksukonsultant

Tulumaksuseaduse (TuMS) § 48 käsitleb teatud juhtudel laenu andmist turuintressist madalama intressiga erisoodustusena. Alates 1. jaanuarist 2015 muutus aga oluliselt turuintressi kindlaksmääramise kord, kui laenu antakse töötajale või muule erisoodustust saavale isikule.

• Käibemaksuseaduse muudatused on andnud soovitud tulemusi

Taavi Alas, RP kaasautor

Ajakiri RP uuris maksu- ja tolliametilt, milliseid tulemusi on andnud 2014. aasta lõpus jõustunud käibemaksuseaduse muudatused – üle 1000-euroste arvete deklareerimine ja sõiduauto sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangu jõustumine detsembrist.

• Puhkusegraafiku koostamine ettevõtte vajaduste järgi

Tiit Kruusalu, METI personaliabi OÜ juhatuse liige, tegevjuht

Mõned soovitused, kuidas planeerida ettevõtte vajadustest lähtuvat ja majanduslikult kõige otstarbekamat puhkusegraafikut.

• Vastutustundlik ettevõtlus tähtis nii töötajatele kui ka partneritele

Allikas: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis (MKM) kogunesid vastutustundliku ettevõtlusega tegelevad ettevõtted ja ettevõtlusorganisatsioonid, et teha kokkuvõtteid MKM-i eestvõttel koostatud vastutustundliku ettevõtluse tegevuskava 2012–2014 tulemustest.

• Kersti Reinsalu: tervishoiuvaldkonnas pole rutiini

Tuuli Seinberg, raamatupidaja.ee toimetaja

Ida-Tallinna Keskhaiglale oli 2014. aasta edukas – lõpetati ligi 1,8-miljonilise positiivse tulemiga. Haigla kogukäive oli 82,8 miljonit eurot: korrigeeriti kliinilistes üksustes töötavate inimeste töötasusid, investeeriti ravitingimuste parandamisse ja uuendati seadmeid. Üks edu veduritest on ITK finantsjuht Kersti Reinsalu.

• Märtsikuu persoon Katrin Jakobson: raamatupidaja tööga kaasneb paratamatult ebapopulaarsus Silja Paavle, Õhtuleht

“Kogu minu eelnev elu on andnud mulle jõu, mis aitab praegu ellu jääda,” räägib Katrin Jakobson, haridus- ja teadusministeeriumi rahandusosakonna asejuhataja-pearaamatupidaja, kelle haldusalas on raamatupidamine alates üldhariduskoolidest ja lõpetades teadusasutustega.