Autor: Tuuli Seinberg • 18. veebruar 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mida aastaaruandes tegelikult vaadatakse?

Raamatupidaja.ee ja Deloitte’i seminaril Arukas aruandlus tõid Kaido Vetevoog ja Monika Peetson välja, et iga ettevõtte aastaaruannet loetakse keskmiselt 2 korda ning info põhjal langetatakse olulisi otsuseid.

Kui ettevõtte juhatus ja omanikud kattuvad, võib aastaaruande info jääda teinekord ebapiisavaks – on ju omanikud niigi kõigega ise kursis. Kaido Vetevoog tõi välja, et aruanne on oluline ka tuleviku jaoks. „Kui Eesti ettevõtlust vaadata, siis turg ei kasva, kasv tuleb ülevõtmistest ja omandamistest. Seega on oluline esitada piisavalt infot, et võimalikud kosilased huvi ei kaotaks,“ sõnas Kaido Vetevoog. kohta esitatud aruande põhjal tehakse muuhulgas otsuseid, kas müüa osalus või mitte ning jälgitakse kasumit, rahavooge ja prognoosi. Ühe näitena tõi Monika Peetson välja pensionifondid. „Pensionifondid teevad sama detailsusega aastaaruandeid nagu börsiettevõtted. Seega tasuks fondi valimisel lugeda tähelepanelikult selle aastaaruannet, selle asemel et Selveri kassas mõne fondi müügimehe õnge minna,“ soovitab Peetson. huvides on samuti erisusi. Väikeaktsionäri huvi on dividende saada, samas otsuseid nad sageli mõjutada ei saa. Monika Peetsoni sõnutsi on väikeaktsionäride risk see, et nad ei saa piisavalt infot ning suuraktsionärid manipuleerivad infoga. „Läbipaistva raamatupidamise ja aruandluse kaudu on võimalik kohelda kõiki võrdselt,“ sõnas Peetson., on olulised rahavood ja visioon. Pangad küsivad üsna sageli finantsaruandeid, mida analüüsitakse täpselt nii põhjalikult, kui haritud on haldur. „Vahearuandeid analüüsitakse ettevõttes vähem, seega on siin raamatupidaja tähelepanelikkus hästi oluline. Nende põhjal arvutatakse pangas suhtarve: näiteks DSCR (Debt Service Coverage Ratio), mis näitab lühiajalist rahavoogu. Kui see suhtarv on alla 1.1, on laenu teenindamisega probleeme ja pank võib soovida lisaandmeid või –tagatisi,“ selgitasid Kaido Vetevoog ja Monika Peetson.

Börsiettevõtte

Suur- ja väikeaktsionäride

Ettevõtte puhul, mille tegevuseks on võetud pangalaenu

Seega tasub igal ettevõttel enne aastaaruande koostamist põhjalikult läbi mõelda, kes on huvigrupid, kes aastaaruande infot võiksid vajada.

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700