30. jaanuar 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Riik kutsub ühinema e-arvetega

Valitsus arutas masinloetavatele e-arvetele ülemineku tegevuskava, mille eesmärk on muuta e-arvete kasutamine era- ja avaliku sektori vahelisel arveldamisel kohustuslikuks 2016. aasta lõpuks.

E-arvetele sujuvaks üleminekuks laiendatakse kaasatavate huvigruppide ringi ning jätkatakse koostööd, analüüsitakse muudatusega kaasnevaid tulusid ja kulusid ettevõtetele, eelkõige mikro- ja väikeettevõtetele ning avaliku sektori üksustele. Väikeettevõtjatele arendatakse portaal e-arvete tasuta loomiseks ja edastamiseks.

Eestis e-arveid väga vähe

Võrdluses teiste Euroopa riikidega on Eesti on e-arvete kasutusulatuse poolest pigem mahajääjate seas. Soomes on e-arvete osakaal 75 protsenti kõikidest arvetest, Taanis 59 protsenti. Eesti avaliku sektori ostuarvetest on e-arveid 8 protsenti ning müügiarvetest 3 protsenti ja erasektori müügiarvetest on e-arveid veidi alla viiendiku. Asutused ja ettevõtted kasutavad peamiselt pdf-formaadis arveid ja saadavad neid elektrooniliselt/meilitsi, kuid need on masinloetamatud, mille töötlemine on kulukas ning töömahukas. E-arve on elektrooniline arve, mis luuakse, edastatakse ja säilitatakse elektroonilises keskkonnas ning ei ole pdf-arve.

„E-arvetele üleminek on mõistlik, sest võimaldab kokku hoida kulusid, säästa tööaega ning vähendada tehnilist tööd arvetega. Eesti avaliku sektori sääst on konservatiivse hinnangu järgi umbes 2,5 miljonit eurot aastas. Erasektoris on see kordades suurem, kui e-arvete kasutamine oleks üleüldine,“ ütles rahandusminister Maris Lauri. „Kutsun organisatsioonide, asutuste ja ettevõtete esindajaid tutvuma e-arvete kasutamise võimalustega ning avaldama arvamust ülemineku kohta, et kaasata kõigi osapoolte huvid.“

Majanduslik kasu seisneb ostuarvete töötluses

Ernst & Young Baltic AS-i läbi viidud uuring toob positiivsena välja, et Eesti tehniline valmisolek e-arvetele üleminekuks on hea ning enamus e-arveid juba kasutavatest ettevõtetest ja asutustest hindas e-arvete mõju organisatsioonile majanduslikult kasulikuks.  Eelkõige ettevõtted, kes kasutavad arvutipõhiseid programme ei pea enam kasutama pdf-arveid. Otsene majanduslik kasu e-arvetele üleminekul saavutatakse ostuarvete töötluses, müügiarvetes on mõjud kaudsemad.

Rahandusministeeriumi juures moodustatud töörühma ülesandeks on projekti detailse tegevuskava koostamine sh üleminekumeetmed avaliku sektori asutuste tüübi ja suuruse järgi ning ettevõtete suuruse põhiselt. Koostööd on alustatud mitmete huvigruppidega ning seda on plaanis laiendada, et toetada tegevusi vabatahtlikuks e-arvetele üleminekuks enne kohustuse tekkimist.

Samal teemal:

E-arve muutub peagi kohustuslikuks

Kas raamatupidaja töö on kallim kui e-arve?

Sellest, milliseks kujuneb raamatupidajate e-tulevik, kuuleb lähemalt ka konverentsil Nutimaksud 2015. Maksukonvernetsi kava leiate SIIT.

 

Autor: Tuuli Seinberg, raamatupidaja.ee

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700