Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maksutulu laekus riigile aastaga plaanitust enam
Möödunud aastal koguti makse 5,5 miljardit eurot ehk 0,8 protsenti riigieelarves kavandatust enam, laekumisest 71 protsenti moodustasid sotsiaalmaks ja käibemaks. Maksutulud kasvasid 2014. aastal 8,1 protsenti, seejuures detsembris 11,6 protsenti.
Eelarves oodatuga võrreldes laekus kõige paremini juriidilise isiku tulumaksu – 344,7 miljonit eurot ehk 5,8 protsenti rohkem eelarves kavandatust. Tagasihoidlikuks jäi elektriaktsiisi ning alkoholiaktsiisi laekumine, vastavalt 97 ja 97,8 protsenti planeeritust.
Tööjõumaksud laekusid rahandusministeeriumi 2014. aasta suveprognoosis kavandatust paremini hõive oodatust kiirema kasvu tõttu, mida mõjutas ka töötamise registri rakendumine. Sotsiaalmaksu laekumise kasv oli detsembris 7,8 protsenti, sama suur kasv oli ka aasta kokkuvõttes. Novembris aeglustus nii palgakasv (5,2 protsendile) kui ka hõive kasv (2,1 protsendile). Suurematest tegevusaladest on viimase kolme kuu põhjal hõive- ja palgakasvu vedajad töötlev tööstus, jaekaubandus ning tervishoid ja sotsiaalhoolekanne. Kasvu pidurdavad veondus ja laondus ning haldus- ja abitegevused. Ehituses on hõive suurenenud, kuid kuna lisandunud töötajate deklareeritud palk on keskmisest madalam, on palgakasv seal aeglustunud. Hõivatute arvu vähenemise tõttu on palga kasv keskmisest kiirem olnud avalikus halduses, hariduses ja hulgikaubanduses.
Käibemaksu laekus eelmisel aastal 1,4 protsenti enam eelarves kavandatust ehk 1,7 miljardit eurot. Seda on 9,4 protsenti enam kui 2013. aastal. Möödunud aasta kokkuvõttes on deklareeritud maksustatav käive vähenenud 0,4 protsenti. Arvestades seda, et käibemaksu laekumine on samal ajal kasvanud, võib järeldada, et käibed on vähenenud eelkõige fiktiivsete käivete arvel.
Aktsiisilaekumised vastasid suures osas eelarve ootustele. Plaanitust enam laekus tubakaaktsiisi ja kütuseaktsiisi, vastavalt 1,6 ja 0,6 protsenti rohkem eelarves kavandatust. Alkoholiaktsiisi ja elektriaktsiisi laekumine jäi eelarves oodatule alla, vastavalt 5 miljoni euro ja 1 miljoni euroga.
Tubakaaktsiisi laekumine kasvas mullu 6,9 protsenti võrreldes 2013. aastaga. Kasvu andsid panuse nii aktsiisimäära tõusud 2014. aasta jaanuaris kui ka legaalsete sigarettide tarbimise kasv.
Kütuseaktsiisi laekumine kasvas aastaga 5,4 protsenti ning kasvu vedas laekumine diislikütuselt, mille deklareeritud kogused kasvasid 2013. aasta sama perioodiga võrreldes 11,2 protsenti. Diislikütuste tarbimise kasv peegeldub ka mootorikütuste jaemüügi numbrites ning seda soodustasid palgatulu kasv, kütusehindade langus ning maanteetranspordi kaubavedude suurenemine.
Alkoholiaktsiisi laekumine kasvas võrreldes 2013. aastaga 5,3 protsenti. Laekumise kasvu tagasid peamiselt kõrgemad aktsiisimäärad, sest nii kange alkoholi kui ka õlle deklareeritud müügi kogused on vähenenud, samas veini deklareerimine kasvas. 2015. aasta 1. jaanuaril tõusid alkoholi aktsiisimäärad 15 protsenti ning selline maksumuudatus ajendas kaupmehi varuma kanget alkoholi juba eelmise aasta novembris, mis tähendab, et järgnevate kuude laekumisi hakkab mõjutama soetatud varude müük.
Autor: Tuuli Seinberg, raamatupidaja.ee
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
Viimased uudised
Maksuriskiga autokoolid on MTA radaril!
Üle 2000 inimese on juba andnud endast märku
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele