Riigi raamatupidamine aruandevabaks

Seletuskirja järgi on eelnõu eesmärk saavutada olukord, kus riigiraamatupidamiskohustuslasel, v.a Riigikontrollil, puudub kohustus koostada majandusaasta aruannet. Riigi majandusaasta koondaruande koostamisel võetakse aluseks andmed, mis saadakse riigiraamatupidamiskohustuslase poolt saldoandmike infosüsteemi vahendusel Rahandusministeeriumile esitatud andmetest ning riigieelarve täitmise aruannetest ja tegevuskavade täitmise aruannetest.

Aruanded esitatakse, arvestades üldeeskirja nõudeid. Üldeeskirjas kavandatakse regulatsiooni, mille kohaselt riigiraamatupidamiskohustuslane esitab:1) hiljemalt järgmise aasta 15. maiks saldoandmike infosüsteemist võetud valitsemisala bilansi ja tulemiaruande;2) hiljemalt järgmise aasta 31. märtsiks valitsemisala riigieelarve täitmise aruande, mis on koostatud e-riigikassa aruandluse või riigi ühtse majandustarkvara SAP juurde kuuluva aruandlussüsteemi SAP Business Object aruandluse alusel;3) hiljemalt järgmise aasta 1. märtsiks valitsemisala tegevuskava täitmise aruande.

Eelnõus sätestatakse, et Rahandusministeerium koostab riigi majandusaasta koondaruande riigiraamatupidamiskohustuslaste aruannete, samuti riigi valitseva mõju all olevatelt raamatupidamiskohustuslastelt laekuvate aruannete ning muude aruannete alusel. ja see kehtib majandusaasta aruannetele, mis koostatakse aruandeperioodide kohta alates 01.01.2014 ja hiljem (vt eelnõu § 1 punkti 4).

Seadus jõustub 2015. aasta 1. märtsil

Muudatustega kohanemiseks ei ole vaja kohanemisaega. Igapäevase raamatupidamise ning kontode kontrollimisega (inventeerimisega) seotud tööde maht ei vähene, kuid väheneb aastaaruande vormistamise ja selles sisalduvate andmete kontrollimisega seotud töö maht. Hinnanguliselt hoitakse riigiraamatupidamiskohustuslaste aastaaruannete lihtsustamise nõudega kokku 340 inimtööpäeva. Lihtsustuse rahaline mõju on ca 50 000 eurot aastas.Seaduse rakendamine ei too kaasa otseseid tulusid ega kulusid. Riigikontrollil jääb enam aega riigi majandusaasta aruande auditeerimise käigus keskenduda riigiraamatupidamiskohustuslaste aruannete kontrollimisele, kuna ta vabaneb aeganõudvast aastaaruandes esitatud andmete ja saldode kokkulangevuse kontrollist. Samuti saab Riigikontroll võimaluse koostada üks kontrolliaruanne, kus tuuakse välja tähelepanekud ja ettepanekud riigiraamatupidamiskohustuslaste kohta (selle asemel, et koostada neid kaheksateist).Eelnõuga saab tutvuda SIIN

Autor: Tuuli Seinberg, raamatupidaja.ee