Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ettevalmistamisel uus raamatupidamise seadus
Eelnõu kaaskirjas on selgitatud, et avalikkusele suunatud arvestusalane info peab olema õigeaegne, objektiivne ja ammendav, et võimaldada asjakohaste otsustuste tegemist. Raamatupidajate, sise- ja välisaudiitorite kutsetegevuse erinevad aspektid peavad haakuma, et moodustuks terviklik keskkond arvestusalase info tootmiseks ja kasutamiseks. Arvestusala asjatundjate kutse- ja kvalifikatsioonisüsteem ning järelevalve peavad vastama avalikule huvile. tõdes arvestusala hetkeseisu kommenteerides, et majandusruumis on pärast 2007. aasta finantskriisi aset leidnud olulised muutused. Väliskeskkonnast tingituna on tekkinud uus normaalsus, millele oleks otstarbekas reageerida. Näiteks, kas Eesti eksporditurud on praeguste geopoliitiliste arengute kontekstis senistes mahtudes Eesti ettevõtjate tooteid ja teenuseid vajamas? Kui vastus on jaatav, siis võib status quo säilitada, ent kui olukord on väliskeskkonnas muutunud, kutsub see varem või hiljem esile muutusi ka meie majandusruumis. Sellisteks võimalikeks muutusteks oleks otstarbekas valmis olla..“ värskes detsembrinumbris.
Eesmärgi elluviimiseks on arengukavas kavandatud kaks meedet:
2.2.1. Arvestusala (sh raamatupidamine ja audiitortegevus) õigusliku keskkonna kujundamine ja 2.2.2. Audiitortegevuse järelevalve teostamine.Sisuliselt puudutab eelnõu:
• raamatupidamise korraldamist• majandusaasta aruande koostamist• arvestusekspertide kutsesüsteemi uuendamist• auditi ja ülevaatuse kohustuse piirmäärasidKavandatava eelnõu eesmärgiks on luua arvestusala õigusraamistik, mis on kohane avatud majandusruumiga väikeriigile, kus olulist rolli mängib mikro ja väikese suurusega ettevõtete sektor. Leida tuleb tasakaal raamatupidamiskohustuslaste halduskoormuse vähendamise ja ettevõtluskeskkonna usaldusväärsuse ja läbipaistvuse vahel.Saavutada tuleb olukord, kus:1) arvestusala reguleerivad õigusnormid on kehtestatud Eesti õigussüsteemi sobival viisil;2) arvestusala reguleerivates õigusnormides on kasutusel kvaliteetne ning ühtne ja laialt aktsepteeritud arvestusala mõisteteaparatuur;3) raamatupidamise korraldamist puudutav regulatsioon on kaasajastatud;4) raamatupidamisdirektiivis sätestatud nõuded on Eesti õigusesse üle võetud viisil, mis on kohased avatud majandusruumiga väikeriigile, kus olulist rolli mängib mikro ja väikese suurusega ettevõtete sektor. Leitud on tasakaal raamatupidamiskohustuslaste halduskoormuse vähendamise ja ettevõtluskeskkonna usaldusväärsuse ja läbipaistvuse vahel;5) auditi või ülevaatusega hõlmatud raamatupidamise aastaaruannete osatähtsus on vahemikus 80% +/- 3% rahvamajanduse käibest ja varade mahust.Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna juhataja Kurmet Ojamaa
„Ka väliskeskkonna mõjud on muutnud Euroopa õigusruumi. Euroopa Parlament püüab keskkonnamuudatusi adresseerida, näiteks on 2013. aastast väljas uus raamatupidamise direktiiv. Teine oluline valdkond audiitortegevus, seal sai 2006. aasta direktiiv sai uue sisu. Need raamdokumendid tuleb meil üle võtta raamatupidamise osas 2015. aasta suveks ja auditi osas 2016. aasta suveks,“ sõnas Ojamaa.Eelnõuga saab tutvuda SIIN
Hetkel kuum
Enimloetud
2
6
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Viimased uudised
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Täiendatud! Klaar.me juht: “Ettevõttel on olemas vahendid selle võla täielikuks tasumiseks”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele