Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vabatahtlik või „vabatahtlik” töö?”
Täna algab Tööelu portaali teemanädal, millega juhitakse tähelepanu sellele, et üha rohkem viiakse vabatahtliku töö sildi all läbi tegevusi, mille eest saadakse tasu - see tähendab aga ümbrikupalka.
„Eestlased panustavad järjest rohkem erinevatesse ettevõtmistesse vabatahtlikena oma põhitöö kõrvalt. Selline viis ühiskonnas head teha on iseenesest väga tervitatav nähtus. Probleem, millele soovime tähelepanu juhtida, on see, et lisaks vabatahtlikele on töömaastikul tuvastatud järjest rohkem „vabatahtlikke”, kes teevad justkui oma igapäevast tööd selle eest ametlikult tasu saamata,” selgitas Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu, miks on Tööelu portaali teemanädalal just selline fookus.
Ohu märgiks saab Maripuu sõnul lugeda seda, et üha sagedamini esineb „vabatahtliku“ töö tegijaid sektorites, milles on traditsiooniliselt olnud väga suur ümbrikupalga risk – näiteks jaekaubanduses, toitlustuses ja ehitusel. „Ei ole kuigi usutav, et keegi vabatahtlikuna päevast päeva mõnes söögikohas toitu ette kannab või ehitusobjektil seinu pahteldab.”
Probleem „vabatahtlikega” on varasemast teravamalt välja joonistunud alates suvest, mil rakendus töötamise register, kuhu tuleb lisaks töölepinguga töötajatele kanda ka vabatahtlikud. Sarnane olukord valitses mõni aeg tagasi, kui tööandjad kasutasid massiliselt proovipäevalisi, kellele tehtud töö eest tasu ei makstud.
Maripuu sõnul toob ametlikust töösuhtest hoidumine kahju nii ühiskonnale kui ka konkreetsele töötajale. „Ühelt poolt tekitab see ebaausat konkurentsi, mistõttu jääb laekumata maksuraha. Töötaja seisukohast on veel olulisem aga see, et tegutsedes „vabatahtlikuna“ ja saades ümbrikupalka jääb ta ilma ravi- ja pensionikindlustusest, tööõnnetushüvitisest, töötukindlustusest, võimalusest saada pangalaenu ning võimalusest saada korralikku vanemahüvitist,” selgitas Maripuu.
Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendiku sõnul on alates töötamise registri rakendumisest vabatahtlikuna registreeritud pea 1700 töötajat. „Kontrollinud oleme ligi 900 vabatahtlikuna registreeritud töötajat, kellest 300 puhul muutis tööandja töötamise liiki ning 400 lõpetas tehtud kande. Kontrollide tulemusel on vabatahtlikke hulk vähenenud ning andnud maksuhaldurile selgema pildi, kuhu tuleb suunata oma kontrollitegevus, et vältida ümbrikupalga maksmise riski ja hoida ära sellega töötajatele tekkiv otsene kahju,“ selgitas Lemendik.
Tööelu portaal www.tööelu.ee korraldabki sellele probleemile tähelepanu juhtimiseks ning inimeste teadlikkuse tõstmiseks teemanädala, mille käigus keskendutakse vabatahtliku ja „vabatahtliku“ töö erinevate tahkude selgitamisele. Lähemalt saab vabatahtliku töötamise kohta lugeda Tööelu portaali teemalehelt.
Allikas: Tööinspektsioon
Autor: Tuuli Seinberg, raamatupidaja.ee
Hetkel kuum
Enimloetud
2
6
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Viimased uudised
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Täiendatud! Klaar.me juht: “Ettevõttel on olemas vahendid selle võla täielikuks tasumiseks”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele