Autor: Tuuli Seinberg • 22. oktoober 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

EML leiab, et füüsilisest isikust ettevõtja tasutud maksude avalikustamine on vastuolus Põhiseaduse mitmete punktidega: §-st 11 tuleneva proportsionaalsuse põhimõttega, §-st 12 tuleneva võrdse kohtlemise põhimõttega, §-st 19 tuleneva õigusega vabale eneseteostusele, §-st 26 tuleneva õigusega eraelu puutumatusele, §-st 29 tuleneva õigusega vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta, §-st 31 tuleneva ettevõtlusvabadusega ning §-st 32 tuleneva omandi kaitse põhimõttega.

Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse esimees Jüri Allikalt kirjutas EMLi pöördumises, et tegemist on lubamatu riigivõimu omavoliga, mis ilma legitiimse põhjuseta riivab füüsilisest isikust ettevõtjate eraelu. Kuna avalikustatud maksusummadest on võimalik välja selgitada füüsilisest isikust ettevõtjate sissetuleku suurus (kui tööjõumaksud puuduvad, siis järelikult on kõik tasutud maksud FIE tulult arvestatud maksud ning teades maksude tasumise tähtpäevi ja

maksumäärasid, on võimalik nendest andmetest tuletada isiku maksustatud tulu suurus), tekib ebavõrdne kohtlemine palgatulu saajate ja ettevõtlustulu saajate vahel – see aga piirab ettevõtlusega tegelemist ning kaudselt võib mõjutada ka töökoha ja elukutse valikut (kui eri tegevusaladel on levinud erinevad ettevõtlusvormid või lepinguliste suhete liigid). Füüsilise isiku varalise seisundi kohta info avalik kättesaadavaks tegemine võib tekitada turvariske ja seada ohtu vara säilimise (potentsiaalsetel kurjategijatel on täiendav infoallikas ohvrite valikul).