Riigi raamatupidamist plaanitakse lihtsustada

Rahandusministeerium saatis kooskõlastamisele raamatupidamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse, millega kaob  riigiraamatupidamiskohustuslase kohustus esitada majandusaasta aruandeid. Kuigi muudatusega loodetakse säästa 340 tööpäeva ja umbes 50 000 eurot aastas, ei kavandata koondamisi, vaid soovitakse vabanevad ressursid suunata sisulisemale tööle. koostab riigiraamatupidamiskohustuslane koostab majandusaasta aruande ning see  esitatakse Rahandusministeeriumi kaudu Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks. Rahandusministeerium koostab lisaks riigi majandusaasta koondaruande, kus kajastuvad riigiraamatupidamiskohustuslaste finantsandmed konsolideerituna,  ning esitab selle Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks ja Riigikogule kinnitamiseks. Nii riigiraamatupidamiskohustuslase kui ka riigi koondaruandes esitatud riigi raamatupidamise aastaaruande koostamiseks kasutatakse Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemi, kus asuvad riigiraamatupidamiskohustuslaste finantsaruanded ning kus on loodud ka aruannete automaatse konsolideerimise süsteem. Riigikontroll analüüsis, kas riigiraamatupidamiskohustuslaste raamatupidamise aastaaruannetel on tarbijaid ja leidis, et need puuduvad. Riigi raamatupidamise koondaruande tarbijateks on Rahandusministeerium, Vabariigi Valitsus, Riigikogu, riigi võlausaldajad, reitinguagentuurid, rahvusvahelised institutsioonid. Eeltoodust tulenevalt on kavandatava regulatsiooni eesmärgiks lihtsustada riigiraamatupidamiskohustuslaste aruandlusnõudeid ja kaotada riigiraamatupidamiskohustuslaste majandusaasta aruannete koostamise, auditeerimise ja esitamise kohustus, kuna nimetatud aruandel puudub tarbija. on lihtsustada riigiraamatupidamiskohustuslaste aruandlusnõudeid ning saavutada olukord, kus riigiraamatupidamiskohustuslased ei koosta eraldi majandusaasta aruandeid, kuna nende poolt Rahandusministeeriumile esitatud aruanded (hõlmatakse riigi majandusaasta koondaruannetesse. Aruannete esitamine Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile toimub riigi raamatupidamise üldeeskirja nõuete kohaselt.

Senise korra kohaselt

Aastaaruannetel puuduvad tarbijad.

Eelnõu eesmärk

Sobivaima lahendusena toodi ära de-reguleerimine, kuna selle abil on võimalik saavutada olukord, kus riigiraamatupidamiskohustuslane ei pea koostama majandusaasta aruannet. Samuti saavutatakse olukord, kus Riigikontroll ei pea riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamise aastaaruannet auditeerima. Rahandusministeerium võtab riigi majandusaasta koondaruande koostamisel aluseks andmed, mis saadakse riigi olemasolevatest infosüsteemidest ja eraldi koostatavatest riigieelarve täitmise aruannetest ja tegevuskavade täitmise aruannetestMuudatus säästab aastas 340 inimtööpäeva

Riigiraamatupidamiskohustuslaste ja Riigikontrolli halduskoormus vähenevad. Hinnanguliselt hoitakse riigiraamatupidamiskohustuslaste aastaaruannete lihtsustamise nõudega kokku 340 inimtööpäeva. Lihtsustuse mõju on ca 50 000 eurot aastas. Tuleb arvestada, et muudatuste tulemusena jääb ära tehnilist laadi töö, mida praktikas on tehtud suhteliselt lühikese ajavahemiku (maksimaalselt kahe kuu) jooksul, kus sellele keskenduvad paljud töötajad (näiteks iga raamatupidaja valmistab ette osa aruandeid). Seega ei saa öelda, et muudatus annaks aluse töötajate arvu vähendamiseks. Selle asemel saavad töötajad enam keskenduda sisulisele tööle, sh analüüsile, järelduste tegemisele, muudatuste sisseviimisele vms

Eelnõuga saab lähemalt tutvuda SIIN.