Palgatõusu tapavad maksud

Vastus sellele küsimusele sõltub nii majandusharust ja kui ka konkreetsetest ettevõtetest, nende toodete ja teenuste omahinna struktuurist, kasumlikkusest ning turuhindadest riigis ja välisturgudel. Kasumi ja ettevõtjate ahnuse vahele ma võrdusmärki ei paneks. Jätkusuutlikul ettevõttel peab olema kasum! Mida väiksem käive, seda suurem peaks olema kasumlikkus, et omada investeerimisvõimekust. Kasum ei ole summa, mille ettevõtja oma taskusse ajab, vaid mille arvelt maksab ettevõte kõigepealt tagasi laenude põhiosa. Kui laenumaksetest midagi üle jääb ja arvel ka reaalset raha on, siis vahel ka dividende. 2012. aasta lõpus oli Eesti ettevõtete kogu puhaskasum 3,6 ja kohustuste maht 26 miljardit eurot ehk keskmiselt seitsme aasta kasum läheb laenude tagasimaksmisele.

Vaadates Eestis tegutsevate välispankade kasumeid, saaksid need kindlasti oma tellerite brutopalgad Indrek Neivelti välja käidud 1000 euro tasemele tõsta. Õmblustööstuses võib see rahvusvahelise konkurentsiolukorra tõttu olla keerulisem. Siseturuettevõtete palgatõusuga saab kaasneda ka hinnatõus koduturul, kuid eksportijate jaoks ei pruugi see olla võimalik.

Edasi loe Äripäevast.

Autor: Tuuli Seinberg, Jaak Nigul