Ardo Hansson: sularaha ei kao

võiks Eesti Panga hinnangul sularaha- ja makseteenuste üle-eestiline pakkumine olla üldpõhimõttena majanduslikult tõhus. Samas peab ligipääs pangateenusele olema inimestele Eestis kättesaadav, seega peame Eestis leidma paindlikke alternatiivsed lahendusi. – inimesed saaksid poodides maksta pangakaardiga toiduarve eest, aga lasta arvelt võtta rohkem raha maha ning saada see kätte sularahana poest. Selleks peaksid aga kommertspangad pakkuma võimalust, et kaupmees selle teenuse puhul ei pea maksma pangale protsenti väljavõetava sularaha eest. Kommertspankade võit oleks efektiivsem sularahavõrgustik, kaupmehed saaksid poodidesse suurema hulga kliente ning inimesed saaksid turvalise ja mugava võimaluse sularaha välja võtta., kuhu riik ning ka pangad ja muud ettevõtted koondavad kokku erinevad teenused. Näiteks saaksid maapiirkondade inimesed teatud regulaarsusega sooritada makseid ning saaksid kätte sularaha, ravimeid, kirja ja lehti ning muid teenuseid. Tõenäoliselt tuleks inimestel raha ja ravimeid ette tellida, kuid see tooks teenuse inimestele lähematele. Riigi ja ettevõtete jaoks oleks see mõistlikum, kui pidada üleval ühe ülesandega kontoreid. – riik kas siis keskvalitsuse, riigiettevõtte või kohalike omavalitsuse ühishanke kaudu tellib teenust maapiirkondades pangateenuse pakkumiseks. Sarnast lahendust kasutas Rootsis posti- ja telekomiagentuur PTS, kes valitsuse tellimusel tegi riigihanke 2008. aastal, et teenindada 15 omavalitsust ja 73 piirkonda riigis sularahaga. eelkõige maapiirkondades – Kanadas on olemas pangakontorite sulgemise nõuded ja Austraalias on pangakontorite sulgemise puhuks sealne pangaliit kehtestanud head tavad. – regulaarne koolituse pakkumine pankade poolt internetipanga kasutamiseks Vaata Maailma kunagise projekti eeskujul. Omavalitsus aitab selgitada välja, kes inimestest vajab koolitust ja koondab kokku huvilisi ning pangad aitavad koolituste korraldamisel inimeste, arvutite ja oskusteabega. – omavalitsus vahendab kommertspankade abiga sularaha ja makseteenuseid inimestele, kellel on raskusi liikumisega või arvuti kasutamisega. Omavalitsus saab välja selgitada, kellel piirkonna inimestest on raskusi ning sellest lähtuvalt pakub abi sularaha kojuviimisel või näiteks elektriarve maksmisel.

Riigikogu esitas Eesti Pangale küsimuse, milliseid lahendusi on Eesti Pank arutanud ühtlase sularaha- ja makseteenuste kättesaadavuse üle-eestiliseks tagamiseks.Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni vastus Riigikogus 22. septembril 2014

Probleem