• 17.09.14, 10:07
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kallas: olematu võlakirjaturg ja suur kapitalipuudus

Reformierakondlasest riigikogu liige Kaja Kallas nentis, et Eestis on olematu võlakirjaturg ning väike- ja keskmised ettevõtted vaevlevad kapitalipuuduses.
„Eesti võlakirjaturg vajaks arengutõuget. Eestis on peaaegu olematu võlakirjaturg ja väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel  väga suur kapitali puudus. Samas kui me vaatame üldist olukorda, siis seisab inimestel kapitali pangakontodel, mis teenib suhteliselt väikest intressi,“ arutles reformierakondlasest Kaja Kallas.
Ta nentis, et võlakirjade puhul peab eelkõige vaatama seda, milleks seda võlga vaja on, ent börsile ja majandusele laiemalt mõjuks võlakirjaturg ergutavalt. Võlakirjaturu probleem on tema hinnangul aga see, et kui ei ole juhtvõlakirju, siis ei teki ka väiksemaid võlakirju.
Eilses Äripäeva kaaneloos märkisid rahandusala spetsialistid, et Eestile tuleks sarnaselt teiste Euroopa riikidega võlakirjade emiteerimine vaid kasuks. Kohalikele investoritele müüdavate võlakirjade puhul teeniksid intressi Eesti riigi kodanikud, kelle tarbimise ja säästmise kaudu liiguks see raha kohalikku majandusse. Täna riigivõla eest makstav intress läheb aga Eestist välja.  Samuti muudaks nende hinnangul võlakirjade emiteerimine laenamise hõlpsamaks, andes erasektorile võimaluse odavamalt laenata. Võlakirjaprogramm ergutaks ka Eesti majandust ja võrdlemisi passiivset börsi.
Autor: Marta Jaakson, Tuuli Seinberg

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.11.24, 15:14
Kuidas tagada, et ülekanne jõuaks kohale mõne sekundiga?
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele