Sisuliselt toetab neid ka Laimjala vald. "Ootame ära, milliseks pöördumine kujuneb ja siis vaatame edasi, kuidas meie käitume," sõnas vallavanem Vilmar Rei.
Viimane kosilane teiste pankade seast käis Orissaare vallavalitsuse uksele koputamas detsembris. "Täna on seis selline, et Swedbankist loobumise korral peame valla jaoks teenuse võtma SEB-lt. Sest neil on postkontoris makseterminal, ülekandevõimalused jne."
Swedbanki puhul, tõsi, on veel see alternatiivne kompromissvõimalus, et paigaldatakse sularaha sissemakse automaat, mida siiani pole. See aga enam kui poolte pangateenuse kasutajate vajadusi ei rahulda.
"Kõigi suletud kontorite asukohtadesse jäävad alles sularahaautomaadid ning enamikus kohtades hakkab peatuma Swedbanki pangabuss. Bussi graafiku vaatame jooksvalt üle ja saame sinna vajadusel kohe peatuskohti lisada," selgitas Swedbanki jaepanga juht Ulla Ilisson.
Orissaare vallavanem Vello Runthal tunnistas, et ei saa pangabussist aru. "Inimene peab hakkama muretsema selle pärast, millal saabub buss! Kindlasti see buss käiks mõnda aega, siis saabuks hilissügis ja leitaks, et nii sageli polegi ehk vaja, hiljem jääks hoopis ära," pakkus ta.
Saarte Hääl kirjutas täna, et mai keskel Ida-Saaremaal käima lükatud allkirjade kogumine, protestimaks Swedbanki Orissaare kontori sulgemise vastu, edeneb hästi. Lisaks Orissaare rahvale on oma allkirja andnud ka paljud naabervaldade elanikud.
Läänemaa omavalitsusjuhid saatsid sel nädalal Eesti Pangale abipalve, et saada abi Swedbanki plaani vastu muuta Haapsalu kontor sularahavabaks. Swedbanki juht Priit Perens nimetas intervjuus Postimehele protestide üheks põhjuseks poliitilist võitlust.
Autor: Indrek Kald, Tuuli Seinberg