28. mai 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Era- ja avaliku sektori vahelises suhtlemises esitatakse praegu 11% e-arvetena, ülejäänud on pdf-kujul või paberarvetena. Selle tulemusega oleme paljudest Euroopa Liidu liikmesriikidest maha jäänud.

Nüüd uurib rahandusministeerium koos ASiga Ernst ja Young Baltic era- ja avalikus sektoris e-arvete laiema kasutuselevõtu võimalusi ja majanduslikku mõju. Eesmärk on toetada ja anda soovitusi sujuvaks üleminekuks e-arvetele era- ja avaliku sektori vahelises suhtlemises 2016. aastaks.

Rahandusministeeriumi asekantsleri Agris Peedu sõnul peaks küsitlusega selguma, kas Eestis on mõistlikum rakendada Taani või Soome mudelit. "Taanis on e-arvete kasutamine õigusaktide alusel kohustuslik, Soomes aga vabatahtlik ning toetatud heade tavade ja erasektori motiveerimisega," märkis ta.

"E-arvete laiema kasutusevõtu eesmärk on saavutada majanduslik kasu ning keskkonnasääst," ütles Peedu pressiteates. "Selle teadmise saamiseks ja arvete sujuvaks kasutuselevõtuks on oluline erasektori kaasamine ning nende seisukohtadega arvestamine," lisas ta.

E-arve mõiste all on Eestis seni valdavalt silmas peetud elektroonilist arvet e-posti manusena (näiteks pdf-dokument). See ei vasta aga rahvusvahelisele arusaamale, mille kohaselt e-arve on masinloetav dokument, mis on koostatud ühtse standardi alusel ning mida saadetakse ühest tarkvarasüsteemist teise vältimaks arve maksmiseks käsitsi andmete sisestamist.

Eesti e-arvete ühtse standardi väljatöötamist ja ametliku standardina kehtestamist juhib majandus- ja  kommunikatsiooniministeerium. Rahandusministeeriumi juhitava töörühma ülesanne on uurida era- ja avaliku sektori tehnilist ning finantsilist valmisolekut e-arvetega suhtlemisele üleminekuks. Lisaks on vajalik hinnata kasutamise majanduslikku mõju ettevõtetele ning pakkuda välja erinevatele sihtgruppidele sobivad e-arvetele ülemineku tähtajad koos vajalike meetmetega selle hõlbustamiseks.

E-arvete kasutuselevõtu laienemisele on seni toeks olnud rahandusministeeriumi juhitav riigiasutuste tugiteenuste ühendamise (TUTSE) projekt ning ELi ühtse euromakste piirkonna ehk SEPA (Single Euro Payments Area) projekt.

Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu otsusega mullu detsembrist toetatakse riigihangete ühtse e-arvete standardi väljatöötamist ning e-arvete muutmist kohustuslikuks. Euroopa Komisjon on seadnud eesmärgiks, et aastaks 2020 kasutatakse Euroopas peamiselt e-arveid alustades e-arvete vastuvõtmise kohustuslikuks tegemisest riigihangetes 2016. aastaks.

Rahandusministeeriumi korraldatav uuring viiakse läbi mai lõpust kuni septembri keskpaigani. Plaanis on küsitleda ligi 50 000 ettevõtet ja 800 asutust.

Autor: Indrek Kald, Tuuli Seinberg