Organisatsioonid puutuvad ikka ja jälle kokku juhtumitega, kus oma töötajad kuritarvitavad usaldust või varastavad omakasu huvides. Keskmine kelm on tujukas ja puhkab harva.
Petuskeeme on raske avastada, kuna keskmine pettur ei erine oluliselt keskmisest inimesest. Kuid mis kõige tähtsam – tal on ülemuste ja kolleegide täielik usaldus, mis muidugi ei tähenda, et iga usaldusväärne töötaja oleks potentsiaalne pettur. tekib peamiselt nõrga sisekontrolli tõttu, mis loob olukorra, kus pettur usub oma edusse. Vältimaks pettuse kavatsemist juba eos peavad organisatsioonid panustama ennetavatesse meetmetesse, et tõhustada riskijuhtimissüsteemi on tavaliselt rahaline kitsikus, mis on tingitud kas petturi pillavast elustiilist või erinevusest teenitud tasu ja võetud kohustuste vahel. Ka võib pettusele viia soov näidata ennast tegelikkusest paremana või lihtsalt tavaline ahnus. leiab pettur endale oma sisedialoogis õigustuse. Ta veenab ennast näiteks, et tööandja on talle selle tasu võlgu.
 Teoreetiliselt on pettustel kolm tähtsat faktorit: võimalus, motiiv ja põhjendus, mis on tuntud kui pettuse kolmnurk: 1. Võimalus
2. Pettuse motiiviks

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele