Uuring: Eestis teeb renditööd 6000 inimest

Eesti töötajaid renditakse ennekõike välismaistesse ehitus-, masina- ja metallitööstusfirmadesse ning veondus- ja laondusettevõtetesse, selgus Tartu ülikooli rakendusuuringute keskuse (RAKE) uuringust.

„Kõige rohkem rendivad küsitlusele vastanud ettevõtted töötajaid Soome, veidi vähem Eestisse,“ rääkis tulemustest RAKE juhataja, uuringu teinud Kerly Espenberg. Tema sõnul vahendatakse renditöötajaid just tööstussektoris, kaubanduses, veonduses ja laonduses. Kõige rohkem rendivad agentuurid oskustöölisi ja seadmeoperaatoreid, vastavalt 62% ja 18% rendiagentuuridest. Järgnevad teenindustöötajad, lihttöölised ja tehnikud ning keskastme spetsialistid. Vähem on juhte ja tippspetsialiste, ametnikke-kontoritöötajaid ning põllumajanduse ja metsanduse oskustöölisi, ca 10%.

Meessoost renditöötajad on eelkõige hõivatud ehituses ja tootmises, naissoost renditöötajad kontorites, näiteks sekretäride ja assistentidena. Suurem osa renditöötajatest on kesk- või kutseharidusega ja kõigest paaril protsendil renditöötajaist on kõrgharidus. Ligikaudu kaks kolmandikku töötajaist on 25–49 aasta vanused ning kolmandik nooremad (18–24), 50aastaseid ja vanemaid renditöötajaid on väga vähe.

Espenberg tõdes, et renditöötajate tervist ei kaitsa piisavalt hästi. „Renditöötajate tervisekontroll on rendiagentuurides pigem erand kui reegel ning see tehakse siis, kui kasutajaettevõtja seda nõuab,“ tõdes Espenberg. Samuti tuleks arendada renditööd pakkuvate ettevõtete registreerimise süsteemi. „Kuigi rendiagentuuridel on kohustus registreerida end majandustegevuse registris, ei tee seda kaugeltki kõik,“ ütles ta.

Renditöö tähendab kolmepoolset suhet: üks ettevõte ehk rendiagentuur sõlmib töölepingu (rendi)töötajaga, kes asub ajutiselt tööle teise ettevõttesse ehk kasutajaettevõttesse. Rendiagentuuride esindajate hinnangul kasutatakse renditööd eeskätt seetõttu, et nii saab kasutajaettevõtja paindlikult kohandada töötajate arvu vastavalt tööde mahu varieerumisele.

Autor: Äripäev, Tuuli Seinberg