13. märts 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Koalitsiooniläbirääkimiste raames on tulnud päevakorrale maksumuudatusettepanek, mille kehtestamisega suureneks majutusteenuse käibemaksumäär seniselt 9 protsendilt 20 protsendini.

„See muudatus ei ole positiivne meie turismisektori arengule, eriti laastavalt võib see mõjuda meie maakondlikele majutusasutustele, kus just viimasel ajal on tehtud palju investeeringuid, eriti uute töökohtade loomisesse. Puutumata ei jääks ka kõrvalsektorid nagu ehitus, mööblitootmine, jaekaubandus. Meie sektori jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime saaksid tugeva hoobi, hinnad tõuseksid ning tulubaas kahaneks,“ vahendas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda oma juhatuse liikme Mägusa sõnu.

Euroopa Liidu 28 liikmesriigist ei ole vaid neljas riigis kehtestatud majutusteenusele madalamat käibemaksumäära ning uuest aastast väheneb nende riikide arv veelgi, vahendas kaubanduskoda.

Turismiettevõtjate hinnangul vähendab selline stsenaarium Eesti kui turismisihtkoha atraktiivsust, teenusekvaliteeti ja konkurentsivõimet ning pärsib oluliselt hotellinduse arengut.

Kaubanduskoja peadirektor Mait Palts leidis, et sellistesse ettepanekutesse tuleb suhtuda äärmiselt tõsiselt ning vaadata nende mõju kogu majandusele ja tööhõivele ning riigi tuludele. Ta lisas, et hiljuti avaldatud pankrotistatistika kinnitab samuti, et sektori ettevõtetel, mida kavandatud muudatus kõige teravamalt puudutab, ei ole just kõige paremini läinud, samuti tegutsetakse väga teravas konkurentsis kogu regiooni ettevõtetega. Seetõttu on hinnataseme tõstmine hetkel praktiliselt võimatu.

Palts lisas, et maksumäära tõstmine mõjuks negatiivselt ja konkurentsivõimet tervikuna halvendavalt. Riigieelarvesse kavandatud kulude ja tulude vahet tuleks maksude tõstmise asemel täita pigem kulude kokkutõmbamisega.

Autor: Ave Lepik, Tuuli Seinberg