Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kooner jääb kasumist ilma
Peame saama lahti odavast tootmisest ega tohi seda taga nutta, ütles majandusanalüütik Maris Lauri Äripäevale paigal tammuva majanduskasvu kommentaariks.
Selle juures on aga vähemalt üks probleem – tark tootmine eeldab panustamist arendustegevusse, mida lõviosa siinsetest ettevõtjatest vajalikuks ei pea.
Eesti ettevõtted teenisid mullu 3,1 mld eurot koondkasumit, mis tähistab rekordilise 2007. aasta järel ajaloo teist saavutust. Selle järgi läheb justkui hästi, kuid numbrid paljastavad ka muretsema panevaid trende.
Väikesed kõige kehvemas seisus. Üks sellistest näitajatest on investeeringud. Firmade investeeringute kasv peatus eelmisel aasstal. Lõviosa väike- ja keskmise suurusega firmadest, mis moodustavad enam kui 90% siinsetest ettevõtetest, aga ei panusta teadus-arendustegevusse üldse. Statistikaameti andmeil investeerib neist vaid iga kümnes. Paigalseisule viitab ka tõik, et kuigi kogukasum kasvas, tammub kasumlikkus viimased aastad paigal ja vähehaaval paraneva töötajate tööviljakusele teevad karuteene tormavad palgad. Need aga seavad tulevased kasumid ja konkurentsivõime löögi alla.
Teadusse ei usuta. Milliseid võimalusi saaks konkurentide edestamiseks ära kasutada? Tähtsamad uuenduspartnerid on firmadele majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) andmeil tarnijad, kliendid ja samasse kontserni kuuluvad firmad. Samal ajal teeb ülikoolidega teadusalast koostööd vaid viiendik innovaatilistest ettevõtteist.
Uuendusmeelseid firmasid on Eestis Euroopa keskmisest enam, kuid uutest toodetest saadav käive jääb väliskonkurentidele alla. Samuti toob paistab silma töötleva tööstuse vähene panustamine näiteks toetavate sektorite, IKT ja disaini pakutavatesse tehnikatesse. Samas võimaldab esimene olulisi võimalusi tootlikkuse kasvatamiseks nii tootmises kui ka teeninduses. Samuti vajab kohendamist tootmisjuhtimine, kus tihti ei osata tootmisvõimsusi ja töötajaid maksimaalselt ära kasutada, selgub TTÜ andmetest.
Annad euro, saad kümme tagasi. MKMi arvutuste kohaselt annab iga lisaväärtusse kasvatamiseks panustatud euro tagasi nelja- ning eksporti investeeritud euro kümnekordselt. Sellest, kuidas panustamine tagasi toob, on Äripäev kirjutanud viimastel kuudel palju. Näiteks kiirelt kasvav gasellfirma, metallitööstus Valdek lõi uue liiniga omahinna alla ning sellega konkurente.
Teine näide on trükitööstus, kus kliendid ootavad paberite-blankettide asemel keerulisemaid lahendusi. Sellele vastas kümnendat sünnipäeva tähistanud Emerson TEN uue seadme ostmise ning Võhmas lisaüksuse avamisega, mis firma välismaal asuvatele klientidele vajalikumaks muutis.
Riik näeb väheses uuendustesse panustatud summades samuti probleemi, mistõttu plaanib MKM ettevõtjaid aastaks 2020 rohkem investeerima meelitada. Oma osa on kehva trendi parandamisel aga ka firmadel endil teha. Arco Vara juht Tarmo Sild küsis Äripäeva kinnisvarakonverentsil viimase 20 aasta jooksul kaheksa korda kallinenud eluasemehindu ja nende hindade kasvamise jätkusuutlikkuses kaheldes, kas arendajad-ehitajad on hakanud pakkuma kaheksa korda paremaid kortereid või müüvad sama kraami lihtsalt kordades kallimalt. Sellele küsimusele vastamiseks kisub kinnisvarafirma kogu oma tarneahela lahti, et aru saada, miks ehitus nii ohtlikult kallis on. Sama tasub teistelgi teha.
Autor: Äripäev, Tuuli Seinberg
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele