Kuigi ettevõtete kogukasum suurenes eelmisel aastal ligikaudu 5% võrra, oli tegemist kasvu mõningase aeglustumisega.
Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnutsi toetas kasvu eelmise aasta viimase kvartali tavapäratult kiire 23%line kogukasumi kasv .
"Sellise kasvu taga oli aga peamiselt baasiefekt, kuna 2012. aasta viimases kvartalis langes ettevõtete kogukasum väga tugevasti," kommenteeris Mertsina. Tema sõnul tuli ligikaudu kolmveerand kasumi vähenemisest siis energeetikasektorist, kus üks ettevõte tegi suuri investeeringuid ning suurendas oma amortisatsioonikulusid.
"Kui ettevõtete kogukasumi kasv eelmisel aastal veidi aeglustus, siis kasumi kasv ettevõtete kohta kiirenes 2%ni. Ka siin on kasvu olulisel määral mõjutanud neljanda kvartali baasiefekt," ütles peaökonomist. Tema sõnul oli aasta esimese kolme kvartali jooksul kasumi kasv ettevõtete kohta tegelikult 4% languses. Kõige enam panustasid eelmisel aastal ettevõtete kasumi kasvu mäetööstus ja energeetikasektor.
Mertsina teatel vähenes ettevõtete rentaablus (kasumi osakaal müügitulus) juba teist aastat järjest, eelmisel aastal 4%. "Nii nagu varasematel aastatel, olid kaugelt kõige suurema rentaablusega ka eelmisel aastal kinnisvarasektori ettevõtted. Kõige madalama rentaablusega aga põllu- ja metsamajanduse (põllumajandusettevõtted olid kahjumis) ning kunsti- ja meelelahutuse tegevusala ettevõtted. Kõige kiiremini kasvas rentaablus aga mäetööstuses," täpsustas Mertsina. Tema sõnul oli rentaabluse vähenemine eelmisel aastal selle kasvust laiapõhjalisem.
Swedbanki peaökonomisti sõnul ei ole palgakasvu kiirenemine ettevõtete tööjõukulude osakaalu müügitulus kasvatanud, kuna müügitulu kasvas palga nominaalkasvust veidi kiiremini (vastavalt 8,8% ja 7,8%). Küll on aga tasapisi suurenenud tööjõukulude osakaal ettevõtete lisandväärtuses, mis on pidurdanud kasumite kasvu.
Mertsina sõnul olid ettevõtete investeeringud eelmisel aastal kerges languses, vähenedes 2012.aastaga võrreldes 1% võrra. Kõige enam tõmbas investeeringuid alla just aasta viimane kvartal, kui investeeringud vähenesid enam kui kümnendiku võrra, mis selgitab osaliselt ka SKP kasvu aeglustumist aasta viimasel kvartalil. Kõige enam vähenesid investeeringud töötleva tööstuse, transpordisektori ning transpordiseadmete rentimisega tegelevates ettevõtetes. "Seevastu suurenesid investeeringud eriti kiiresti energeetikasektoris, sisekaubanduses ning ehitiste rekonstrueerimises. Eeldusel, et välisnõudlus paraneb, ootame käesoleval aastal ettevõtete investeeringute kasvu paranemist. Ettevõtete investeerimist toetab jätkuvalt soodne laenukeskkond, kuna laenuintressid püsivad veel pikemat aega madalal," ütles ta.
Mertsina teatel suurenes tunnitootlikkus puhta lisandväärtuse alusel eelmisel aastal 5%. "Siiski, võrreldes 2012.aastaga tootlikkuse kasv aeglustus. Nii nagu kasumite puhul, kasvas tootlikkus kõige enam mäetööstuses ja energeetikas, tugev tootlikkuse kasv oli ka kinnisvara- ja tervishoiusektori ettevõtetel. Kuna tööhõive kasv sellel aastal aeglustub või isegi väheneb ning samal ajal on oodata ettevõtete lisandväärtuse kasvu paranemist, peaks tootlikkuse kasv veidi kiirenema," lisas ta
Seotud lood
Viimaste aastate majandusolukord on olnud keeruline ja muutusterohke. Laomajandustehnikaga tegeleva Agrovaru AS jaoks on hetkel suurimaks väljakutseks käibe hoidmine samal tasemel ning kulude vähendamine müügi- ja tööprotsesside efektiivistamise kaudu. "Kuna klientide nõudlus on vähenenud, peame tegema rohkem tööd, et leida üles need vähesed kliendid," selgitab tegevjuht Jarno Mänd.
Enimloetud
1
Enim on maksuvõlglasi aastaga juurde tulnud hulgi- ja jaekaubanduses.
Viimased uudised
Enim on maksuvõlglasi aastaga juurde tulnud hulgi- ja jaekaubanduses.
Hetkel kuum
Enim on maksuvõlglasi aastaga juurde tulnud hulgi- ja jaekaubanduses.
Tagasi Raamatupidaja esilehele