Aasta alguses ilmunud rahvusvahelise üliõpilaste eluolu uuringu EUROSTUDENT V andmed näitavad Eesti üliõpilaste kohta, et 2013. aastal ületasid tudengite kulud nende sissetuleku.
2013. aastal oli keskmine üliõpilaste netosissetulek 545 eurot kuus, võrreldes 2010. aasta EUROSTUDENT IV uuringu tulemustega on see tõusnud vaid 21 eurot. Üliõpilaste kogukulud ühes kuus (sh elamiskulud ja õpingutega seotud kulud) olid 2013. aasta kevadsemestril keskmiselt 613 eurot, 2010. aastal keskmiselt 560 eurot.
“2013. aastal rakendunud uue kõrgharidussüsteemi eesmärgiks on vähendada töötamist ja motiveerida tudengeid nominaalajaga lõpetama,” sõnas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE juhataja ja EUROSTUDENTi uuringu projektijuht Kerly Espenberg. “Uuringu tulemustest selgub, et 220 euroga kuus, mis on vajaduspõhise toetuse ülempiir, ei saa keskmine bakalaureusetudeng hakkama. Bakalaureuseõppes on keskmised kulud kuus 540 eurot. See tähendab tõenäoliselt, et töötamine tudengite seas praegust toetuste süsteemi arvestades ei vähene. Ka magistri- ja doktoriõppes on kulud tunduvalt kõrgemad kui stipendiumid."
2013. aastal käis 66% üliõpilastest regulaarselt või aeg-ajalt õpingute kõrvalt tööl.
EUROSTUDENT V on üle-Euroopaline üliõpilaste uuring, mis annab ülevaate üliõpilaste erialavalikust, elutingimustest, ajakasutusest, töötamisest, sissetulekutest, kulutustest ja rahvusvahelisest mobiilsusest. EUROSTUDENT V voorus osales 27 riiki. Eesti osales EUROSTUDENT uuringus kolmandat korda. EUROSTUDENT V uuringu tellis SA Archimedes programm Primus ja koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuringu läbiviimist toetas Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondist.
EUROSTUDENT V Eesti uuringu tulemustega saab tutvuda
SIIN!
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.