Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eelmine, hea aasta täitis riigikassat plaanitust enam
2013. aasta eelarves oli koos edasiantavate tuludega plaanitud tulusid 7,48 miljardit ning kulusid koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 7,78 miljardit eurot.
Tulusid laekus eelarvesse koos ettemaksudega ja edasiantavate tuludega 7,61 miljardit eurot. Maksutulu koos edasiantavate maksudega laekus 6,14 miljardit eurot ja mittemaksulist tulu 1,45 miljardit eurot. Laekunud maksutulu moodustab 101,4 protsenti ning mittemaksuline tulu 101,7 protsenti aastaks kavandatust. 2012. aastal laekus eelarvesse tulu 103,2 protsenti plaanitust.
Suurimate tululiikidena laekus
• Sotsiaalmaksu 2,07 miljardit eurot ehk 100,1 protsenti plaanitus.• Käibemaksu 1,55 miljardit eurot ehk 100,1 protsenti kavandatust.• Eelarvega võrreldes suurim ülelaekumine tulenes juriidilise isiku tulumaksust, mida laekus 326,6 miljonit eurot ehk 139,6 protsenti eelarves plaanitust.• Erasektori dividendimaksete 46-protsendiline aastane kasv, mille peamiseks põhjuseks oli ettevõtjate kindlustunde suurenemine ja aastatega kogunenud jaotamata kasum. Osaliselt võis põhjuseks olla ka ettevõtete investeerimisvajaduse vähenemine.• Eelarves oodatust vähem (92 protsenti) laekus kütuseaktsiisi, mis tulenes deklareeritud bensiini koguste langusest.
Võrreldes 2012. aastaga koguti tulusid eelarvesse 129 miljonit eurot ehk 1,7 protsenti rohkem, mis on seotud peamiselt maksutulude laekumise 6,1-protsendilise kasvuga, sh juriidilise isiku tulumaksu laekus 29,4 protsenti, füüsilise isiku tulumaksu 15,3 protsenti, sotsiaalmaksu 7,2 protsenti ja käibemaksu 3,8 protsenti enam. Mittemaksulistest tuludest kasvas CO2 kvootide müügist saadav tulu 9,1 miljonit eurot, keskkonnatasud 6,4 miljonit eurot ja saastetasud 5,8 miljonit eurot. Samas vähenes toetuste laekumine 194,7 miljonit eurot ning finantstulud 35,6 miljonit eurot, mis on seotud eelkõige dividendimaksete osalise ajatamisega sellesse aastasse.
Kuludeks kasutati 2013. aasta jooksul peaaegu sama palju kui eelarves ette nähtud ehk 7,74 miljardit eurot, mis on 99,6 protsenti plaanitust. Eelmise aastaga võrreldes kasvasid kulud 3,3 protsenti. Suuremate kuludena maksti aastaga peamisteks sotsiaaltoetusteks 2,83 miljardit eurot ehk 5,9 protsenti rohkem kui aasta varem. Sotsiaaltoetuste mahtu kasvatas eelkõige pensionikulude ja ravikindlustuskulude suurenemine.
Investeeringuteks suunati eelmisel aastal 691 miljonit eurot ehk 96 protsenti aastaks plaanitust ja 17 protsenti vähem kui eelmisel aastal. Oodatult maksti investeeringuteks mõeldud vahenditest suurem osa välja aasta teises pooles ja eriti aasta viimasel kuul. Investeeringute maht jäi 2013. aastal eelnenud aastale alla eelkõige väiksemale kasutada olnud saastekvoodi müügitulule, aga ka perioodi lõppemisega seotud kahanenud välistoetustele.
Hetkel kuum
Riigi tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati 2013. aasta lõpuks 1,19 miljardit eurot ehk 99 protsenti eelarves ettenähtust. Sealjuures kulus tööjõukuludeks 624 miljonit eurot ja majandamiskuludeks 564 miljonit eurot. Võrreldavad tööjõu- ja majandamiskulud kasvasid 2012. aastaga kõrvutades 45 miljonit eurot ehk 4 protsenti. Kulu suurenemise põhjuseks oli eelkõige palkade tõus.
Välistoetusi maksti detsembri lõpuks välja 869 miljonit eurot ehk 91 protsenti eelarvest. Tulenevalt projektide ja programmperioodi lõppemisest ja sellega seotud väiksemast välistoetuste eelarvest jäid tehtud kulud eelnenud aastale 24 miljoni euroga alla. Koos põllumajandustoetustega kasutati kogu 2007-2013 perioodi 4,2 miljardi euro suurusest mahust 2013. aasta lõpuks ära 77 protsenti. Euroopa Komisjoni poolt 2013. aastaks seatud struktuuriteotuste väljamaksete sihttasemed täideti edukalt. Lisaks on viiest fondipõhisest sihttasemest neljal juhul täidetud juba ka 2014. aasta sihttase.
Likviidsete finantsvarade ehk deposiitide ja võlakirjade maht ulatus riigikassas 2013. aasta lõpuks 1,42 miljardi euroni, vähenedes aastaga 2,5 protsenti ehk 37 miljonit eurot. Kassareservis oli likviidseid finantsvarasid aasta lõpus 1,06 miljardit eurot ning stabiliseerimisreservis 0,36 miljardi euro väärtuses.
Valitsussektori eelarvepositsioon oli novembri lõpu seisuga 90 miljoni euroga puudujäägis (0,5 protsenti SKPst). See on kooskõlas rahandusministeeriumi 2014. aasta riigieelarve menetlemisel tehtud otsuste alusel korrigeeritud suvise majandusprognoosiga, mille järgi peaks valitsussektori 2013. aasta eelarvepuudujäägiks kujunema 120 miljonit eurot ehk 0,6 protsenti SKPst.
Valitsussektori eelarvepositsiooni arvutatakse tekkepõhiselt ja lisaks riigieelarvele on arvestatud kohalike omavalitsuste ja sotsiaalkindlustusfondide eelarvepositsiooniga. Seetõttu ei ole võimalik otseselt seostada riigieelarve tulude ja kulude mahtusid valitsussektori tasakaalu tekkepõhise arvestusega. Valitsussektori eelarvepositsiooni esialgsed andmed 2013. aasta kohta teeb statistikaamet teatavaks 27. märtsil.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Täiendatud! Klaar.me juht: “Ettevõttel on olemas vahendid selle võla täielikuks tasumiseks”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele