Autor: Juuli Laanemets • 30. september 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ütles, et elektroonikatööstusele lisaks panustasid augustis töötleva tööstuse kasvu veel ehitusmaterjalide ja metalltoodete tootmine. Elektroonikatööstuse toodang on suurenenud juba 12 kuud järjest, kuid kahel viimasel kuul on kasv aeglustunud. Kui esimesel kvartalil oli elektroonikatööstuse panus majanduskasvu 0,7 protsendipunkti, siis teiseks kvartaliks vähenes see 0,3-ni (SKP kasv oli vastavalt 1,3% ja 1%). Ehitusmaterjalide tootmismahu kasv on paaril viimasel kuul kiirenenud. Töötleva tööstuse toodangu kasvu pidurdas peamiselt elektriseadmete, keemiatoodete ning toidu- ja joogitootmine. Elektriseadmete tootmine oli languses juba kolmandat kuud järjest, kusjuures langus on süvenenud.

Mertsina sõnul mõjutas peamiselt töötleva tööstuse kasvu järsku aeglustumist välisturule suunatud müügi pidurdumine. „Koduturule müüdi töötleva tööstuse toodangut 3% enam. Ekspordiks suunatud toodangu osakaal on sellel aastal järk-järgult vähenenud. Kui esimesel kvartalil müüdi välisturule 73% toodangust ning teisel 71%, siis kolmanda kvartali esimese kahe kuuga on see vähenenud 70%-ni,“ tõi Mertsina välja langustrendi numbrid.

Kui juulis kasvas elektritoodang aastases võrdluses 26%, siis augustis aeglustus see 4%-ni. Nii nagu juuliski, panustas elektritoodangu kasvu elektri netoekspordi suurenemine. Füüsilises mahus vähenes elektri import enam kui eksport (vastavalt 27% ja 1%), mille tulemusel bilanss suurenes. Samuti toetasid elektritoodangu kasvu saastekvootide soodsad hinnad.

Mertsina selgitas, et vaatamata augustikuu kasvu tugevale aeglustumisele on Eesti tööstustoodang siiski kasvanud käesoleva aasta esimese kaheksa kuuga jõulisemalt kui meie lähinaabritel. „Rootsis oli tööstustoodang juuli seisuga püsivalt languses juba alates möödunud aasta septembrist, Soomes alates novembrist. Ka Läti tööstustoodang on selle aasta esimese seitsme kuu jooksul aastases võrdluses vähenenud.  Venemaa töötleva tööstuse toodang vähenes augustis juba neljandat kuud järjest,“ ütles Mertsina.

Nii Eestis kui Euroopa Liidus tervikuna on tööstuse kindlustunne suurenenud. Kui EL-s paranes vastav indikaator septembris juba viiendat kuud järjest, siis Eestis alles teist kuud. Eurotsooni ostujuhtide koondindeks (PMI) kasvas septembris kuuendat kuud järjest ning see tõusis 27 kuu kõrgeimale tasemele. PMI töötleva tööstuse indeks kasvas juba kolmandat kuud järjest. Eurostati andmetel oli juulis nii EL kui eurola töötleva tööstuse toodang aastases võrdluses veel languses, kuid trend on alates eelmise aasta lõpust selgelt paranemise suunas.

Meie peamiste kaubanduspartnerite suhteliselt vilets majandusseis koos nõrgema nõudlusega pärsib jätkuvalt Eesti tööstusettevõtete eksporti. Samas on maailmamajanduse ning ka sisenõudluse paranemise toel oodata nendes riikides majanduskasvu tugevnemist, mis lubab eeldada ka töötleva tööstuse kasvu paranemist.