Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Majanduskasvu takistas nõrk väliskeskkond
Statistikaameti esialgsel hinnangul Eesti majanduskasv esimeses kvartalis aeglustus. Tagasihoidliku majanduskasvu põhjustasid aeglustuv kodumaise tarbimise ja investeeringute kasv ning endiselt nõrk välisnõudlus.
Eurotsoonis ja Euroopa Liidus tervikuna oli majandususaldus esimeses kvartalis madalam kui aasta tagasi ning pärast sügisest tõusu on alates märtsist usaldus jälle kahanemas. Eesti majandususaldus on oma ajaloolise keskmisega võrreldes Euroopa Liidu omast suhteliselt kõrgemal ning oli esimeses kvartalis mullusel tasemel. See võimaldas siiski kasvatada nii eratarbimist kui investeeringuid, kuna nende tase on kriisieelse perioodiga võrreldes endiselt madalal.
Esimeses kvartalis taandus jaemüügi kasv maksustatud palgatulu kasvuga samale tasemele, mis viitab sellele, et elanike tarbimisjulgus on pidurdumas. Peamiselt tagasihoidliku hõive lisandumise tõttu on aeglustumas ka palgatulu juurdekasv. Kui alates 2010. aasta algusest kasvasid kriisist taastudes elanike tarbimiskulutused oluliselt kiiremini kui sissetulekud, siis edaspidi võib säästumäär stabiliseeruda ning tarbimine ja sissetulekud liikuda käsikäes.
Ettevõtete kõrge laenamisaktiivsus annab põhjust oodata nende investeeringute kasvu jätkumist, kuid neljanda kvartaliga võrreldes oli aasta algul kvoodirahadest tehtavate energiasäästuinvesteeringute lõppemise negatiivne mõju oluline.
Nõudlust Eesti kaupade ja teenuste järele toetasid meie lähinaabrid, kelle majandusolukord on suhteliselt stabiilne ning kasvutempo ületab oluliselt Euroopa keskmist. Eesti ekspordi kasv esimeses kvartalis kiirenes, kuid selle taga olid osaliselt ühekordsed tehingud transpordivahenditega ning suure impordisisaldusega tooted, mistõttu netoekspordi panus kasvu püsis negatiivsena.
Prognoosid Eesti selle aasta majanduskasvu väljavaadete kohta on konsensuslikult 3% lähedal, kuigi erasektori prognoosijad on optimistlikumad. Kõik prognoosid lähtuvad eeldusest, et Euroopa Liidu majanduslangus on praeguseks läbi ja väga aeglane taastumine algab teisel poolaastal. Majandusaktiivsuse suurenemine eeldab riigieelarvete konsolideerimise tingimustes elanike tarbimisjulguse paranemist. Õnneks on nii Eesti kui Euroopa Liidu tarbijate kindlustunne viimastel kuudel paranenud.
Autor: Madis Aben, Juuli Laanemets
Hetkel kuum
Enimloetud
3
5
6
Kolme raamatupidaja kogemuslood
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele