Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Halb töö riigihankel jätab tulevikus hankija ukse taha
Erasektoris sõlmivad ettevõtjad lepinguid partneritega, keda peavad usaldusväärseks ja lähtudes varasemast kogemusest sama partneriga. Riigihangetes ei ole pakkujate usaldusväärsuse hindamine mitte pelgalt hankija sisetunde küsimus, usaldusväärsuse miinimumkriteeriumid on kehtestatud riigihangete direktiivis ja seaduses pakkujate kõrvaldamise alustena.
Pakkujate menetlusest kõrvaldamine toimub täna pigem faktiküsimuste põhjal: kas maksud on makstud; kas pakkuja on karistatud mõne kuriteo eest; kas pakkuja on pankrotimenetluses; esitanud valeandmeid jne. Sellist kõrvaldamise alust, kus hankija saaks pakkuja valikul arvestada hankija varasemat kogemust sama pakkujaga seadus seni ette näinud ei ole.
Euroopa Kohtu praktika on praeguseks siiski jõudnud tõdemuseni, et põhimõtteliselt võib pakkuja poolt lepinguliste kohustuste rasket rikkumist käsitleda kui eksimust kutse- või ametialaste käitumisreeglite vastu ja sellele tuginedes pakkuja menetlusest kõrvaldada.
Uus riigihangete direktiivi eelnõu pakub välja aga kaks uut kõrvaldamise võimalust, mille puhul tuleb hankijatel sisuliselt hinnata, kas pakkuja on piisavalt usaldusväärne või mitte.
Varasem negatiivne kogemus võib saada määravaksDirektiivi eelnõu näeb ette võimaluse pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamiseks, kui hankija on selle pakkujaga juba eelnevalt mõnes riigihankes koostööd teinud, aga selle hankelepingu mõne olulise nõude täitmisel on esinenud ettevõtjapoolseid märkimisväärseid või pidevaid puudusi.
Idee on kahtlemata hea, kuid ette teeb murelikuks selle rakendamise võimekus. Teadaolevalt on lepingutes alati vähemalt kaks poolt ning vaidluste korral näevad pooled enda kohustusi ja vajakajäämiste põhjuseid erinevalt. Seega ei pruugi pakkuja kõrvaldamine olla hankija jaoks kuigi lihtne. Seda seetõttu, et hankija peab kõrvaldamist sisuliselt põhjendama ning ära näitama, et eelmise hankelepingu täitmisel tehtud vead olid tõepoolest pakkujast tingitud, märkimisväärsed, olulised või et puudusi esines pidevalt.
Pakkujatele võib sama säte aga meelehärmi põhjustada just kartuses, et hankija pakutud võimalust kuritarvitab. Näiteks võis lepingu edukat täitmist takistada hankemenetluse halb planeerimine, ebapädev tehnilise kirjelduse koostamine või hankija enda viivitus.
Selge on, et alust kõrvaldamiseks ei anna mitte suvaline ebakvaliteetne, ebatäpne või puudustega täitmine ning hoopiski mitte hankija enda tingitud rikkumised. Samuti ei tohi pakkuja välistamine olla automaatne ega formaalne, vaid sisuliselt põhjendatud.
Hanketurul pidevalt tegutsevad hankijad võiksid selle kõrvaldamise alusega seonduvat oma sisemises töökorralduses arvestada. Näiteks kohustada vastutavaid töötajaid hankelepingu täitmise probleemistikku piisava detailsusega käsitlema ja fikseerima. See garanteerib, et kui uue hanke korraldamisel peaks tekkima vajadus mõne pakkuja kõrvaldamiseks, on adekvaatne informatsioon juba olemas. Rikkumise tõsiduse tuvastamisel aga võib olla abiks vastava valdkonna heade tavade tundmine.Ettenähtavatest raskusest hoolimata tuleb uut kõrvaldamise alust siiski pidada märkimisväärseks sammuks turuolukorra normaliseerimise ja ausa konkurentsi soodustamise suunas, sest seni puudus hankija enda kogemuse arvestamise võimalus üldse.
Hetkel kuum
Pakkuja võimalus hankemenetluses ikkagi osaledaKui pakkuja on toime pannud mõne kuriteo (rahapesu, maksupettus vms), tähendab see täna, et pakkuja ei saa hankemenetluses enam mingil tingimusel osaleda. Tulevikus on pakkujatel aga võimalik sellel alusel kõrvaldamist vältida nn usaldusväärsuse taastamise meetmete (ingl k ’self-cleaning’) kaudu.
Uus direktiivi eelnõu näeb ette, et kuigi pakkuja on mõnes kuriteos süüdi tunnistatud, antakse talle võimalus rakendada meetmeid, mis tema usaldusväärsuse taastavad. Näiteks korvata kuriteoga tekkinud kahju, muuta ettevõtte juhtimisstruktuuri, vahetada vastutavaid töötajaid vms.
Probleeme tekitab selle võimaluse puhul eeskätt hankija suutlikkus hinnata, kas pakkuja poolt kasutusele võetud meetmed on tõesti piisavad selleks, et pakkuja taas usaldusväärsete kirja arvata. Näiteks on enam kui kaheldav, kas mõni väike hankija, kellel on vajadus aastas vaid üksikute hangete korraldamiseks, oskab hinnata rahapesus süüdi mõistetud pakkuja tehtud ettevõttesiseste muudatuste tõhusust ja oma hinnangut veenvalt põhjendada. Lisaks on selline hindamine ilmselgelt aja- ja ressursikulukas.
Kokkuvõttes pakuvad uue direktiiviga lisanduvad kõrvaldamise alused õilsaid ja efektiivseid võimalusi, mille edu ja tõhusust on aga Eesti senist riigihangete praktikat arvestades raske prognoosida.
Autor: Mari Ann Simovart, Juuli Laanemets
Enimloetud
Viimased uudised
Maksuriskiga autokoolid on MTA radaril!
Üle 2000 inimese on juba andnud endast märku
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele