„Ohvri“ roll laseb inimesel tunda ennast erilisena, saab vajalikku tähelepanu ja kaastunnet. Sellisel juhul ei võta inimene endaga toimuva eest ka vastustust, süüdi on ju teised. Ka mitte valimine on valik, usub Aava aga siis ei juhi meie oma elu, vaid olud ning teised inimesed.
Kui me ei lase ohvri rollil enda üle valitseda, saame valida iseendale mineviku, oleviku ja tuleviku. Oluliseks saab see, kuidas inimene enda elus juhtunut tõlgendab. Kas läbi ebaõnnestumise või elu ühe õppetunnina, millest tuldi välja parema ja tublimana. Kindlasti ei tasu minevikust kaasa võtta kibestumisetunnet, sest sellega kahjustab inimene ainult enda tervist ja inimsuhteid, rõhutas Aava. Ta tõi näite, kuidas minevikust saab ka läbi ebaõnnestumise valida endale õnnelikud plussid juhtunust. „Selleks keskendu juhtunule ja ütle: jah, mulle tehti ülekohut aga ma elasin selle üle, olen parem tänu sellele kogemusele“, ütles Aava.
Tähtsaks tuleb pidada ja hinnata kogemust, et jäädi ellu, ollakse võitja või parem inimene, usub koolitaja.
Identiteet, mida me endast arvame on konstrueeritud. „Oled see, kuidas endast mõtled, kas teed oma elu valikud ise. Kas võtad vastutuse kuidas tõlgendada maailma enda jaoks“, kinnitas Aava konverentsi kuulajatele. „Kas jään pidama ohvri rolli või olen võitja. Igas ühes meis on võimalused välja tulla mineviku varjudest. Tähtsaks saab see - mida toidan endas, kas usun endasse või olen juba ette kaotaja.“
Lõpetuseks ütles Aava, et oluline on jälgida, milliste keelt inimene kasutab, kas see on läbi eituse – ohvri rolli oma või läbi jaatuse. „Tähtis on meeles pidada, millise elu sa endale valid, igal hommikul - see on sinu valik, sinu elu.“