Elektri hinnatõus mõjutas kõiki

Märtsis aeglustus tarbijahindade aastane kasv ootuspäraselt 3,5%-ni , võrreldes veebruariga kasvasid hinnad 0,7% võrra. Kui jaanuaris kallines elekter võrreldes eelmise aasta sama kuuga 26,9% ning veebruaris 27,4%, siis märtsis oli elekter 30% kallim kui aasta tagasi. Hinnakasvu kompenseerisid aga jätkuvalt alanevad transpordi ja sideteenuste hinnad. Lisaks Talllinnas tasuta transpordi efektile vähendasid transpordikulusid 3,6% võrra madalam mootorikütuse hind.

Kuises võrdluses mõjutasid hinnakasvu märtsis enim oluliselt kallinenud lennupiletid (35%) ning aasta alguses aktsiisimäärade tõstmise tõttu kasvanud tubakatoodete hinnad. Lennupiletite hinnad on kasvanud juba pikemat aega, eriti Euroopa suunal, kuid märtsis avaldasid hinnakasvule täiendavat mõju kallimad sihtkohad ja kevadine koolivaheaeg. Toiduainete hinnakasv on aga käesoleval aastal kuises võrdluses aeglustunud. Kui jaanuaris kasvasid need 0,8% ja veebruaris 1,2%, siis märtsis aeglustus toiduainete hinnakasv 0,3%-ni.

Eelmise aasta lõpus elektrihinna kasvu kartuses tarbijate suurenenud hinnakasvu ootused on kahel viimasel kuul järele andnud. Vastupidiselt kaupadele, on teenuste hinnakasv aasta algusest alates järk-järgult kiirenenud, mis viitab suuremale siseturu mõjule.

Mootorikütuse hinnalangust ja toiduainete hindade aeglustumist mõjutas märtsis välismaailmast tuleneva hinnasurve raugemine. Näiteks oli maailmaturu toornafta ja toidutoorme hind nii aastatagusega kui ka eelmise kuuga võrreldes madalam.

Eesolevateks lähikuudeks ootame küll  toornafta ja toidutoorme maailmaturu hindade mõningast tõusu, kuid aasta teisel poolel peaks hinnakasv aeglustuma või toidutoorme puhul isegi langema. Koos soojemate ilmade ja peagi kütteperioodi lõppemisega väheneb ka kallinenud elektri hinna mõju. Seetõttu peaks inflatsioonitempo lähemate kuude jooksul mõnevõrra taanduma. Aasta teisel poolel, kui väline hinnasurve väheneb, aeglustub hinnakasv kiiremas tempos.

Autor: Tõnu Mertsina, Juuli Laanemets