IMF: Eesti edu tuleb teadmistepõhisest äritegevusest

Rahvusvaheline Valuutafondi delegatsiooni esialgsed järeldused toovad majanduse taastumise ühe faktorina välja ekspordi, mis on tublisti ületanud oma kriisieelse taseme. Samas rõhutatakse, et reaktsioonina kasutamata tootmisvõimaluste vähenemisele on märkimisväärselt kasvanud erainvesteeringud. Eratarbimist soodustas nii tarbijate paranev kindlustunne kui ka tugevam tööjõuturg. Kuigi tarbimist on tagasi hoidnud majapidamiste kõrge võlakoormus, mis pingestab perekondade eelarvet. Inflatsioon on alanenud koos üleilmsete kütuse- ja toiduainehindadega, kuid on siiski jätkuvalt üks ELi kõrgemaid. Ehkki nii üldine kui ka pikaajaline töötuse määr on kahanenud, on need siiski suuremad kui enne kriisi.

IMF ennustused 2013. aastaks2013. aastal peaks majanduskasv aeglustuma umbes 3 protsendini. Ohutegurina mainitakse nõrka väliskeskkonda, mis võib nullida sisenõudluse tugevnemise positiivse mõju. Kui euroala majandus 2013. aasta teises pooles taastub, mõjutab eksport kasvu positiivselt ka tulevikus. Eratarbimine peaks suurenema tänu maksukärbetele ja tööturu edasisele paranemisele. Investeeringuväljavaateid toetavad avaliku sektori kapitalikulutused. Inflatsioon peaks ootuste kohaselt mõnevõrra aeglustuma, jäädes veidi üle 3%. Loodetavasti nõrgenev väline hinnasurve tasakaalustab Eesti energiaturu avanemise ja aktsiisitõusude mõju. Alusinflatsioon peaks püsima üldjoontes muutumatult 2% juures, kuna palgatõusu mõju neutraliseerib suuresti tootlikkuse kasv.

IMF ekspertide sõnul ohustavad 2013. aasta väljavaadet pigem langusriskid. Need tulenevad ennekõike euroala liiga aeglasest majanduskasvust, sest kaks kolmandikku Eesti ekspordist läheb Euroopa Liitu.  Euroala majanduse taastumise arvatav viibimine nõrgestab lisaks tööturgu, vähendab majapidamiste laenuteenindamisvõimet ning kahjustab pankade varade kvaliteeti. Finantssektori varasemalt ilmnenud tasakaalustamatuse leevenemine kestaks kauem ja pärsiks sisenõudlust. Üleilmsete finantsturgude hüplikkuse võimalik süvenemine võib põhjustada finantsmõjude ülekandumist. Teine võimalus on, et euroala taastub oodatust rutem või eksport peab vastu paremini, kui arvati, siis majanduskasv kiireneb. Sel juhul annab jätkuvalt tugev tööturg hoogu juurde palga- ja hinnasurvele.

Eelarve stabiilsuse säilitamine2013. aasta eelarve kuluprioriteedid ja töötuskindlustusmakse langetamine on kiiduväärt. Eelarvekulutuste tõus on seotud sotsiaalkulutustega, eeskätt vanaduspensioni, töötushüvitise, vanemate sissetulekut arvestava lapsetoetuse ja palgafondiga (viimane oli viimased kolm aastat külmutatud). Eelarve näeb ette ka ELi tõukefondidega seotud riiklike investeeringute kasvu. Kulude kasvu tasakaalustab osaliselt praeguste kulutuste kärpimine.

Delegatsiooni hinnangul tuleb sel aastal kindlameelselt hoiduda täiendavatest kulutustest ja  ametivõimudele soovitakse pidada vastu survele kulutusi tõsta ning järgida eelarves paika pandud eraldisi. Eraldi rõhutatakse vajadusele panna tallele kõik erakorralised tulud.

Kestliku kasvu edendamineIMF raportis kirjutatakse, et Eestil on vajadus tugevdada oma välist konkurentsivõimet, lahendada oskuste mittevastavuse probleemi ning kiirendama inimkapitali akumulatsiooni. Tööhõive suurendamine ekspordiga seotud tegevusaladel on toetanud ressursside ümberjaotamist välismajandusest tulu saavasse sektorisse ja aidanud järsult kahandada tööpuudust. Viimane on siiski endiselt kõrge ja selle edasist vähenemist takistab oskuste mittevastavuse probleem ning pikaajaline struktuurne tööpuudus. Lisaks, kuigi majandus on üldjoontes konkurentsivõimeline, peab Eesti üha enam konkureerima odavamalt tootjatega. Raportis viidatakse konkurentsivõime kavale „Eesti 2020”, kus võtmeteguriks on teadmispõhised tegevused, mille abil liikuda ekspordi väärtusahelas ülespoole.

Delegatsioon tunnustab ametivõimude jätkuvaid jõupingutusi, et reformida koolitus-ja haridusprogramme ning muuta neid paindlikumaks, samuti parandada koostööd asjaomaste asutuste vahel. Jätkuv tähelepanu nendele valdkondadele soodustab inimkapitali akumulatsiooni, toetab tootlikkust ja suurendab Eesti majanduskasvu pikaajalisi väljavaateid.