Puiduäri näitab jätkuvat ekspordi kasvu

Puidupõhised tooted on endiselt Eesti väliskaubanduse bilansi kõige olulisemad tasakaalustajad ja nende positiivne bilanss jäi 2011. aastaga võrreldes praktiliselt muutumatuks, samal ajal kui kõigi kaupade negatiivse kogubilansi miinus kasvas oluliselt.

Puidupõhiste toodete eksport 2012.aastal oli 1 461 miljonit eurot, seega 1,3 % rohkem kui 2011. aastal. Puidupõhiste toodete import oli 372 miljonit eurot ja see kasvas 2011. aastaga võrreldes 7,8% teatas Metsa- ja Puidutööstuse Liit.

Eesti puidupõhiste toodete ekspordi struktuuris on Statistikaameti andmetel endiselt ülekaalus suurema lisandväärtusega tooted, suurima osatähtsusega puidupõhiste toodete ekspordis on sae- ja höövelmaterjal, 16,6 %, järgnevad puitmööbel ja selle osad, 15,4 %, ehitusdetailid, 13,9 %, ning puidust kokkupandavad ehitised, 12,8 %.

Eelmisel aastal soodsa turuolukorra ja suurenenud raiemahu tõttu pisut kasvanud töötlemata ümarpuidu, peamiselt paberipuidu, ekspordi osakaal langes eelmise aasta 9,5%-lt 7,8%-le. Kõige rohkem suurenes puidupelletite ehk graanulite eksport, +25,4%, järgnesid puitpakendid ja –alused, +15,5% ning puidust kokkupandavad ehitised, +10,2%. Kõige rohkem vähenes puitbriketi ja küttepuidu eksport, ka ümarpuidu ekspordi rahaline maht oli vaid 83,2% 2011.aasta mahust.Puidupõhiste toodete impordi rahalisest mahust moodustab saematerjal 42,6% ja tähtsaimpäritolumaa on endiselt Venemaa (57,0 % mahust, 455 270 m3). Saematerjali impordi kogumaht oli 797 625 m3 ja see kasvas 2011. aastaga võrreldes 11,3%. Venemaalt imporditava saematerjali kogus suurenes 13,9%. Ümarpuidu impordist (311 505m3) on enamik, 289 181m3, Lätist ( 121 769m3 männi-, 29 203m3 kuuse - ja 37 860 m3 kasepalki). Võrreldes eelmise aastaga on erinevate ümarpuidu sortimentide import enamasti pisut vähenenud, kuusepalgi ja kuuse paberipuidu impordi maht aga langes tuntavalt. Haavapuidu import kasvas 12,7% ja oli 71 826 m3.

Ülevaate koostamise aluseks oli Statistikaameti andmed mida töötles Keskkonnainfo Keskus.