Jaekaubanduses kasv, töötlev tööstus ebakindel

Aasta kolmel viimasel kuul suurenes jaemüük 5% ning aasta peale kokku 7% võrra. Ka jaemüügiettevõtete kindlustunde indikaator on alates septembrist püsivalt tõusnud.

Tarbijate kindlustunde indikaator detsembris mõnevõrra paranes, sealhulgas tõusis see veidi ka pikaajalise kindlustunde taseme suhtes. Nii tööhõive kui sissetulek suurenesid esialgsetel hinnangutel aasta viimases kvartalis ning toetasid tarbimise kasvu. Samuti on eraisikute hoiustel kasvanud pigem likviidsem, arvelduskontol olev raha ning mõnevõrra vähenenud tähtajalised hoiused. Kaudse indikaatorina jaemüügimahtude käitumise kohta suurenes aasta viimasele kuule omaselt detsembris ka kaardimaksete käive. Lähikuudel võib oodata jaekaubanduse stabiilse kasvu jätkumist.

Kui möödunud aasta märtsist alates püsis töötleva tööstuse toodangu mahumuutus poole aasta jooksul languses, siis aasta viimastel kuudel olukord paranes ning detsembris kasvas see tegevusala 6% võrra. 2012. aasta peale kokku jäi töötleva tööstuse toodangu maht praktiliselt samale tasemele võrreldes eelmise aastaga. Tööstuse kasv tugines aasta viimastel kuudel peamiselt ekspordile.

Töötleva tööstuse kasvunumbrite, sh välisturule müügi paranemise taga on eelkõige arvutite-, elektroonika ja optikaseadmete tootmine. Kui töötleva tööstuse ekspordiindeks on alates möödunud aasta septembrist tugevasti kasvanud siis koduturule müük pigem langes. Nõrgenenud välisnõudlust Rootsis ja Soomes on osaliselt kompenseerinud  tugevnenud eksport Venemaale ja teistesse Balti riikidesse.

Energeetika tegevusalade tugev kasv detsembris (17%) oli osaliselt külmast ilmast tingitud soojusenergia tootmise suurenemise, osalt aga 2011. aasta detsembri madala võrdlusbaasi tõttu.

Samas on tööstusettevõtete kindlustunde indikaator alates möödunud aasta septembrist järk-järgult halvenenud. See peegeldab siiski ennekõike nende hinnangut viimaste kuude majandustulemuste, vähem väljevaateid eesolevate lähikuude kohta. Samuti näitab see seda, et näiteks töötleva tööstuse kasv ei ole süsteemne, vaid tuleneb vähestest tegevusaladest.

Kuna lähikuudeks ei ole oodata EL poolelt välisnõudluse olulist paranemist, sõltub tööstuse ekspordi kogumahu kasv ilmselt üksikute ettevõtete toodangu väljaveost ning väljaveo kasvatamisest teistesse sihtriikidesse.

Autor: Tõnu Mertsina, Juuli Laanemets