Autor: Juuli Laanemets • 2. august 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Nikluse sõnul tuleks Euroopa Liidu tasandil edendada vahendeid, mis soodustavad äriühingute võimalusi valida vabalt oma asukoht, lähtudes sellest, kus on tema jaoks kõige soodsamad ettevõtlusega tegelemise tingimused.

Justiitsministeeriumi hinnangul tuleks Euroopa tasandil leida täiendavaid õiguslikke lahendusi, kuidas tagada ja lihtsustada näiteks aktsionäride, osanike, võlausaldajate ja teiste huvitatud isikute võimalust suhelda ühinguga, sõltumata tema tegutsemise liikmesriigist. Selline ühtne üle-euroopaline standard suurendaks usaldust teistest riikidest pärit ühingute vastu. Kindlasti suurendaks selline läbipaistvus ja kindlus piiriülest ettevõtlust ja tagaks siseturu efektiivse toimimise.

Küll aga ei toeta Eesti täiendavate Euroopa äriühingu õiguslike vormide juurdeloomist, sest senine kogemus on näidanud, et loodud õiguslike vorme kasutatakse harva ja nad ei anna lisandväärtust.

Eesti arvamust küsiti Euroopa Komisjoni on-line konsultatsiooni „Euroopa äriühinguõiguse tulevik“ käigus, millega sooviti teada Euroopa ühinguõiguse arengu vajadusi ja võimalusi ning vähendada liikmesriikide erimeelsusi põhimõttelistes küsimustes.