Võlausaldaja tagatised kohtusse pöördumisel

lahendatakse põhjendatud määrusega hiljemalt avalduse esitamise päevale järgneval tööpäeval, mis tagab omakorda selle, et kui kohtul on alust hagi tagada, siis ta teostab selle enne, kui hagiavaldus edastatakse võlgnikule. Sellega välistatakse olukord, millal pahatahtlik kostja jõuab hagi tagamise esemeks oleva vara kiirelt võõrandada või koormata kolmanda isiku kasuks.Hagi tagamise abinõu valikul on kohtul vabad käed ja ta ei ole selle otsustamisel seotud taotluse esitaja soovidega. Peamised kohtupoolt rakendatavad hagi tagamise abinõud on: kostjale kuuluvale kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmine; kostjale kuuluva vara arestimine ja kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamine. Samas näeb seadus ette ka võimaluse, et kohus rakendab seaduses sätestama abinõu, juhul kui ta leiab, et see on põhjendatud, vajalik ja sobilik konkreetses asjas.Tsiviilkohtumenetluses võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Alus on eriline vajadus kiirustada, mis annab kohtule õigustuse hagi tagamise lahendamisel piirduda hagi lubatavuse eelduste kontrollimisega, sh kas hagi rahuldamine on hagi aluses toodud asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades esitatud faktiväidete õigsust. See tähendab seda, et kohushagiavalduse sisulist poolt hagi tagamise otsustamisel ei uuri.Hagi tagamise abinõu kohaldamiseks on alust siis, kui on vaid tõenäoline, et õigus, mida maksma pannakse või kavatsetakse kohtus maksma panna on tegelik, ja on arvestatav oht, et seda õigust rikutakse, kui viivitamatult abinõusid ei kohaldata. Hageja peab hagi tagamise taotluses tagamise alust – et kohtuotsusetäitmine võib olla raskendatud või võimatu – põhjendama ja esitama ka tõendeid.Hagi tagamise alust hindab kohus tõenäolisuse ja usutavuse alusel. Paljasõnalise taotluse alusel kohus hagi enamasti ei taga. Hagi tagamise kohtupraktikas ei ole välja kujunenud ühtseid kriteeriumeid, kuid pigem arvestatakse objektiivse ohuga, sest seadus seda ei välista, ja hagi tagamise ühe alusena viidatakse sageli nõude suurusele.Nagu juba mainitud, siis kohus tagab hagi olukorras, kus on põhjendatult alust arvata, et positiivse kohtuotsuse korral võib hagi täitmine olla raskendatud või võimatu. Kuid ei saa ka välistada olukorda, et hageja nõue ei leia kohtus kinnitust ja seetõttu on hagi tagamine olnud samuti mittevajalik.Selleks, et vältida kostjale hagi tagamisega kahju tekkimine ja tagada kahju tekkimise korral omakorda kostja õigused, näeb seadus ette tagatise andmise - kohus võib teha hagi tagamise või tagamise jätkumise sõltuvaks rahalise tagatise andmisest vastaspoolele tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks. Tagatise nõudmine ja selle tasumine on niiöelda kohtupoolne garantii kostjale, kelle endavõi vara suhtes hagi tagamine kehtestatakse. Tagatise suurus sõltub tagatavastsummast ning selle maksimumiks on 32 000 eurot. Kostjal on tagatise arvelt õigus nõuda talle hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamist.Hinnates viimase aja praktikat võib väita, et ebastabiilses majandussituatsioonison kohtud varmamad hagisid tagama ka olukordades, kus hiljem on selgunud hagi põhjendamatus. Selle taga võib olla arusaam, et tänases majandusolukorras võib rahaliste nõuete täitmine ollagi raskendatud. Teisalt peaks seda olukordaleevendama hageja poolt rahalise tagatise andmine olukorras, kus hagiavaldusise on alusetu.