Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Skanska sai tulumaksu vaidluses võidu
Riigikohus tegi 14. mail otsuse Maksu- ja Tolliameti (MTA) ning Skanska EMV AS-i (Skanska) kohtuvaidluses (3-3-1-12-12).
Kohtuvaidluse käiku selgitas alljärgnevalt Maksu- ja Tolliameti juriidilise osakonna juhataja asetäitja Kaupo Kruusvee:
Kohtuvaidluse sisuks oli tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 tõlgendamine. Nimetatud sätte järgi kuuluvad tulumaksuga maksustamisele ettevõtlusega mitteseotud kulud. Ettevõtlusega mitteseotud kulud on muuhulgas väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument (arve). Kohtupraktika kohaselt ei vasta tehingute aluseks olevad arved algdokumendile esitatavatele nõuetele muuhulgas juhul, kui neile pole märgitud tegelik müüja. Sellisel juhul on maksustamise seisukohalt oluline, kas ostja teadis või pidi teadma, et arvel märgitud müüja on variisik, kes tegelikult ei saanud vastavat kaupa talle müüa.
Maksuhaldur tuvastas Skanska kontrollimenetluse käigus, et äriühing oli teinud väljamakseid arvete alusel, millele märgitud müüjatelt ei olnud tegelikkuses arvetele märgitud kaupu ega teenuseid saadud. Tuvastamist leidis ka asjaolu, et Skanska projektijuht oli arvete fiktiivsusest teadlik. Lähtudes eeltoodust olid maksuhalduri hinnangul tulumaksukohustuse tekkimise eeldused täidetud.
Vahemärkusena olgu öeldud, et nimetatud arvete alusel oli Skanska deklareerinud ka sisendkäibemaksu, kuid selles osas esitas äriühing ise parandusdeklaratsioonid, suurendades vastavalt oma käibemaksukohustust. Käibemaksu osas seega poolte vahel erimeelsused puudusid.
Skanska ei nõustunud maksuhalduri seisukohaga tulumaksu küsimuses, leides et majanduslikus mõttes ei kandnud äriühing ettevõtlusega mitteseotud kulu, vaid sai varalise kahju õigusvastase teo (projektijuhi ja temaga seotud isikute poolt Skanska suhtes toime pandud kuritegu) tagajärjel. Lisaks märkis Skanska, et osaliselt on kindlustusandja äriühingule tekkinud kahju hüvitanud, mis välistab samuti tulumaksu määramise väljamaksetelt.
Tallinna Halduskohus jagas maksuhalduri seisukohta ja jättis maksuotsuse jõusse. Tallinna Ringkonnakohus ei nõustunud maksuhalduriga ja tühistas maksuotsuse täies ulatuses. Maksuhaldur vaidlustas ringkonnakohtu lahendi osaliselt (so osas, mis puudutas väljamakseid, mida kindlustusandja ei olnud hüvitanud).
Hetkel kuum
Riigikohus jättis MTA kassatsioonkaebuse rahuldamata ja leidis kokkuvõtvalt, et vaatamata algdokumendi nõuetele mittevastavusele (fiktiivsetele tehingutele) ei tule tulumaksu tasuda juhul, kui tegemist on äriühingu töötaja tahtliku ründega äriühingu vara vastu. Kolleegiumi arvates pole oluline, et üks kuriteos süüdimõistetud isikutest oli Skanska töötaja, vaid oluline on kuritegude suunatus äriühingu varaliste huvide vastu, mitte aga riigi rahaliste huvide vastu (maksude laekumine). Riigikohus selgitas, et juriidilised isikud ei pea tulumaksu tasuma mitte tuludelt - kasumilt, vaid n-ö jaotatud kasumilt. Sisuliselt on juriidiliste isikute maksustamisel tegemist kasumijaotusmaksuga. Üldjuhul pole juriidilise isiku vara vähenemine hävinemise, kaotsimineku ja varguse tõttu ettevõtlusega mitteseotud kulu TuMS § 51 lg 2 mõttes, sest tegemist ei ole kasumi varjatud jaotamisega ja selles sättes nimetatud maksustatava kululiigiga. Kolleegium nõustus ringkonnakohtuga, et kriminaalmenetluses kogutud tõendid ja koostatud dokumendid näitavad veenvalt, et Skanska töötaja pani koos teiste isikutega toime kuriteo oma tööandja vastu ning kinnitavad, et Skanska ei teinud fiktiivsete arvete alusel väljamakseid tulumaksust kõrvalehoidumiseks.
Paralleelselt kõnealuse kohtuasjaga toimunud kriminaalasjas nr 1-10-5435 tunnistati Skanska endine objektijuht ja temaga seotud isikud süüdi vastavalt usalduse kuritarvitamises ja kelmuses ning kohustati tekitatud kahju hüvitama.
Enimloetud
4
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Viimased uudised
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele