Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti maksekultuur parem Euroopa keskmisest
„Maksekäitumine ei ole Eestis viimase kolme aasta jooksul olulises osas muutunud. Väikest paranemismärki võib näha selles, et lootusetute võlgnevuste osakaal kahanes Eestis aastaga 3,3%lt 3%le,“ selgitas Intrum Justitia juhataja Ivar Tammemäe. „Üle 90 päeva on meil aga sarnaselt 2010. ja 2011. aastale võlas 13% kõikidest väljastatud arvetest.“
Ebatõenäoliselt laekuvate arvete osakaal Euroopas tervikuna kasvas: 2,7%lt 2,8%le. Kuivõrd Intrum Justitia käesoleva aasta uuringusse oli kaasatud kolm uut riiki – Bulgaaria, Rumeenia ja Sloveenia, siis nende riikide andmeid arvestades on üleeuroopaline lootusetute võlgnevuste osakaal sarnane Eesti keskmisele: 3%. Suurim hulk väljastatud arvetest jääb lõplikult tasumata Kreekas (5,9%), lootusetute võlgnevuste osakaal on viimase aasta jooksul nimetamisväärselt kasvanud ka Bulgaarias, Rumeenias, Portugalis, Ungaris ja Poolas. Samas on Saksamaal lootusetute võlgnevuste osakaal väikseim alates 2008. aastast ning ka kõikides Põhjamaades on kõnealune osakaal kahanenud. Soome ebatõenäoliselt laekuvate arvete osakaal 1,6% on madalaim tase kogu Euroopas.
Eesti ettevõtted hilinevad täna arvete maksmisega keskmiselt 15 päeva, päeva võrra vähem kui eelnevatel aastatel. Päeva võrra on lühenenud ka arvete tasumisega viivitamine tarbijate poolt – kaheksalt päevalt seitsmele päevale. Eesti avaliku sektori asutused viivitasid 2010. ja 2011. aastal arvete maksmisega keskmiselt üheksa päeva, 2012. aastal päeva võrra kauem.
Arvete maksmisega viivitati Euroopa ettevõtete poolt käesoleva aasta alguses keskmiselt 20 päeva, seega on Eesti ettevõtete maksekultuur Euroopa keskmisest parem. Erinevates Euroopa piirkondades on maksekultuur aga äärmiselt erinev. Ettevõtetevaheliste tehingute eest tasumiseks kulub Vahemeremaades arve väljastamisest alates keskmiselt 91 päeva võrreldes 33 päevaga Põhja-Euroopas ning see on erisus pärsib tõsiselt Euroopa siseturu lõimumist.
Euroopa ettevõtete, avaliku sektori asutuste ja tarbijate võrdluses on kõige korrektsemad maksjad läbi aastate olnud eraisikud ning seda ka Eestis. Avaliku sektori asutustelt tuleb Euroopas alates arve väljastamisest oodata raha erinevalt Eesti 25st päevast koguni 65 päeva. Euroopa tarbijad suudavad oma arved tasuda keskmiselt 38 päevaga, Eestis aga poole lühema ajaga -17 päevaga.
Soomes, Rootsis ja Taanis on jäänud maksetega hilinemise perioodid nii ettevõtete, eraisikute kui avaliku sektori asutuste puhul möödunud aastaga võrreldes samaks, Saksamaal tasuvad ettevõtted arved kahe päeva võrra varem kui 2011.aastal, Lätis aga viivitavad eraisikud maksmisega 8 päeva kauem kui aastal 2011.Maksetega hilinemise peamisteks tagajärgedeks pidas 52% küsitlusele vastanutest sissetulekute vähenemist ning 57% likviidsusraskusi. 94% küsitletutest üle Euroopa on seisukohal, et ettevõtete likviidsusprobleemid lähiaastal ei vähene.Kuigi ilma järjepideva pikaajalise krediidikorralduseta võivad kahjud ettevõtete jaoks olla ebamõistlikult suured, ootab Intrum Justitia uuringu kohaselt ligikaudu 64% Eesti ettevõtetest keskmiselt 111 päeva ehk ligi neli kuud enne kui laekumata nõude krediidikorraldusettevõttele üle annab.
Intrum Justitia maksekäitumise uuring on Euroopa ainus omataoline maksekultuuri ja –tavade uuring, mida viiakse läbi alates1998. aastast. 2004. aastal avalikustati esmakordselt 25 Euroopa riiki hõlmav raport ning sellest ajast alates on kogu Euroopat hõlmavaid ülevaateid avaldatud regulaarselt.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
4
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Viimased uudised
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele