Autor: Juuli Laanemets • 4. aprill 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Riigikogu aseesimees Laine Randjärv kinnitab, et noorte perede toetamist ja Eesti rahvastikupoliitikat on viimasel kümnendil selgelt ja eesmärgipäraselt arendatud. Pea kümme aastat kehtinud vanemahüvitis on toonud tuhandeid lisasünde ja peatamas rahvastiku vähenemist usub Randjärv. "Vanemapensioni näol on tegemist vanemahüvitise edasiarendusega. Tänaseks töötava ja peredele kindlustunde loova vanemahüvitise süsteemi eesmärk on aidata kaasa töö- ja pereelu ühitamisele,"  selgitas Randjärv. "Sellega säilitatakse lapsevanemale eelmise kalendriaasta keskmine töötasu, kuna vanem katkestab seoses lapse eest hoolitsemisega ajutiselt töötamise. Vanemapension annab tulevikus kindluse, et lastega kodus oldud ajal pensioni kogumine ei katke.“

 Alates 1. jaanuarist 2013 sündivate lapse vanemale plaanitakse maksta tema pensionisambasse kuni lapse kolme aastaseks saamiseni riigi poolt 4% riigi keskmiselt palgalt. Lapse kolmeaastaseks saamiseni tähendab see 1134 euro ulatuses sissemakseid tulevase pensioni kindlustamiseks.

1980-2012 aastal sündinud lapse vanemale on vanemapensioni kava järgi plaanis maksta pensionilisa kahe aastahinde ulatuses. 2013. aastal tähendab sel perioodil sündinud last kasvatanud vanemale lisapensioni umbes 114 eurot aastas, 2016. aastal aga juba umbes 192 eurot aastas.