Kolmandate riikide võõrtöölised saavad ELi kodanikega sarnased õigused

Ühtse loa saanud isikud saavad sarnased õigused ELi töötajatega selles, mis puudutab töötingimusi, kvalifikatsiooni tunnustamist, õigust liituda ametiühingutega ning saada pensionit, sotsiaalkindlustust ja tööhõiveametite vahendatavaid teenuseid. ELi riigid võivad nendele õigustele seada teatud omapoolseid piirangud.

Esitatud direktiiv aitab samuti vähendada bürokraatiat kolmandate riikide kodanikele, võimaldades neil saada töö- ja elamisluba ühtse menetlusega.

Kellele laieneb ühtne luba?

Kokkulepitud reeglid hõlmavad neid kodanikke väljastpoolt ELi, kes soovivad elada ja töötada mõnes liikmesriigis või kes juba elavad ja töötavad seaduslikult mõnes ELi riigis. Uus seadus ei laiene pikaajalise elamisloaga isikutele, põgenikele ega lähetatud töötajatele, kelle suhtes kohalduvad juba kehtivad teised ELi reeglid, hooajatöölistele või firmasisesesse lähetusse saadetud töötajatele, kelle suhtes kehtivad samuti teised ELi direktiivid. Au pair`id ja meremehed, kes sõidavad liikmesriigi lipu all, ei kuulu samuti sellesse gruppi.

Sotsiaalsed garantiid ja kutseharidus

Üldise põhimõtte järgi tagatakse kolmandatest riikidest töötajaile ELi töötajatega sarnased sotsiaalsed garantiid. Liikmesriigid saavad aga seada piiranguid nendele töötajatele, kelle tööleping on lühem kui 6 kuud. Saadikute ettepanekul võimaldatakse kolmandatest riikidest töötajaile sarnaselt ELi töötajatega kutseõpet- ja -haridust. Kui kutseharidus või ülikooliõpe ei ole seotud töötaja ametiga, siis võivad liikmesriigid esitada eritingimusi nagu näiteks keeleoskus.

Teisipäeval toimunud hääletusega lõppes selle küsimuse seadusandlik menetlus kuna liikmesriigid olid eelnõu juba heaks kiitnud. Liikmesriikidel on kaks aastat aega, et antud direktiiv oma seadusandlusesse üle võtta.