Anna hinnang uuele kaasamise heale tavale

„Kodanikuühenduste esindusorganisatsioonid peaksid võtma rohkem vastutust kaasamise korraldamise ja eriti hea tava rakendamise seiramise suhtes. Head ja läbi kaalutud otsused saavad sündida vaid valitsusasutuste ja valitsusväliste partnerite koostöös,“ ütles Kasemets.

Üks suurematest põhimõttelistest muudatustest on kohustus juba otsuste eelnõude väljatöötamise etapis viia läbi avalik konsultatsioon, mis annab vabaühendustele ja kodanikele aruteludes sisuliseks osalemiseks rohkem võimalusi.

Ennekõike keskendub tava Kasemetsa sõnul paremate osalusvõimaluste loomisele suurema mõjuga otsuste ettevalmistamisel. Põhjalikud avalikud arutelud on eriti olulised otsuste puhul, millel on oluline mõju paljudele huvirühmadele või mis mõjutavad olulist osa ühiskonnast ja riigi arengust. Olulisuse kriteeriumi alused esitatakse Vabariigi Valitsuse reglemendi alusel välja töötatavas „Mõjude hindamise metoodikas“, mille Riigikantselei esitab valitsusele plaanide kohaselt veel käesoleva aasta lõpuks.

Kasemets märkis, et uue kaasamise hea tava väljatöötamine tuleneb valitsuse tegevusprogrammist, kuid on ennekõike seotud vajadusega sisuliste muutuste järele vabaühenduste kaasamise korraldamisel. "Praegu kehtiva, 2005. aastast kasutusel oleva kaasamise hea tava peamised probleemid on seotud valitsusasutuste erineva praktikaga ning sellega, et poliitika kujundamise protsesside kohta käiv info on partnerite jaoks sageli puudulik või raskesti leitav ning kaasamiseks ette nähtud aeg tihti liiga lühike,"nentis Kasemets.

Uuendatud hea tava on välja töötatud koostöös vabaühenduste esindajate ja ministeeriumides kaasamise eest vastutavate ametnikega.

Eelnõuga saab tutvuda eelnõude infosüsteemi avalike konsultatsioonide rubriigis SIIN ning on ettepanekuteks avatud 21. detsembrini, misjärel vaadatakse laekunud ettepanekud Riigikantselei juhtimisel üle ning esitatakse need koos parandatud eelnõuga valitsusele.