Eestimaalased aitavad lähedasi pigem tagastamatu abi, kui laenuga

Märkimisväärne on tema sõnul ka see, et kui teiste lähedaste toetamist mõjutab oluliselt toetaja sissetulek, siis täisealisi abi vajavaid lapsi püüavad aidata ka madala sissetulekuga pered – kui kuni 500-eurose kuusissetulekuga inimestest on vanemaid toetanud 6%, siis täisealisi lapsi on neist aidanud kuni 41%.

Ootuspäraselt on üsna erinevad raha välja laenajate ning toetuse või laenu saajate ringid – laenu annavad sagedamini inimesed, kelle pere netosissetulek on suurem 1000 eurost, ent ka alla 30-aastased, Tallinna ja teiste suuremate linnade elanikud ja mehed. Sagedamini oli raha laenuks saanuid alla 49-aastaste inimeste ja töötute seas. Vanemad inimesed saavad reeglina hakkama ilma lähedastelt laenu küsimata,  50-64-aastaste hulgas oli laenusaajaid 10%, üle 65-aastaste hulgas aga vaid 4%. Tagastamatut toetust said pigem töötud (59%) ning pensionärid, kodused, õpilased ja mittetöötavad üliõpilased (42%), töötavatest elanikest sai toetusi kolmandik (33%).

Pereliikmetelt või sõpradelt laenuks saadud rahasummad olid suhteliselt väikesed. Sagedamini jäi summa aastas alla 100 euro (41% laenu saanutest) või 100-500 euro vahele (32%). Pereliikmetele või sõpradele aasta jooksul antud laenu summa jäi 36% laenu andnutest 100 euro piiresse ja 38% 100-500 euro vahele.

Saadud tagastamatu rahalise abi summad olid mõnevõrra suuremad: 43% toetust saanud elanikest märkis, et toetussumma aastas jäi 100-500 euro vahele, 24% sai toetust alla 100 euro, 15% 501-1000 euro ja 12% rohkem kui 1000 eurot. Enam kui pooltel rahalist abi andnud elanikel (63%) jäi aastane toetussumma 500 euro piiresse.  Enamasti toetati lähedasi aastas summaga, mis jäi 100-500 euro vahele (39% aitajatest) või alla 100 euro(24% aitajatest).

Teabekeskus viis uurimuse koostöös Eesti Konjunktuuriinistituudiga läbi 2011. aasta oktoobris telefoni teel. Küsimustele vastas kokku 800 16-aastast ja vanemat Eesti elanikku.