Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestlase oskus rahaasju korraldada on kehv
Kolmeteistkümnes riigis läbi viidud elanike finantskirjaoskuse taseme uuringust selgub, et kui eestimaalased on oma teadmiste poolest rahaasjade korraldamisel teisel kohal, siis käitumiselt oleme riikide võrdluses viimased, kirjutab tarbijaveeb Minuraha.ee.
Finantskirjaoskus on oskuste, teadmiste, hoiakute ja käitumiste kogum, mis on vajalik rahaasjades arukate otsuste tegemiseks. Kui võrrelda Eestis tehtud uuringu tulemusi teiste riikidega, siis positiivse poole ehk teadmiste osas saab öelda, et suurem osa uuringus osalenud ligi tuhandest eestimaalasest teadis, et laenu eest tuleb maksta intressi, oskas nimetada, mis on inflatsioon ja teha lihtsamaid aritmeetilisi tehteid, näiteks arvutada etteantud andmete põhjal hoiusele makstava intressi suurust. Raskused tekkisid siis, kui tuli aru saada liitintressi arvutamise põhimõttest.
Kui teoreetiliste teadmistega olid uuringu põhjal asjad enam-vähem heas seisus, siis käitumine oma rahaasjade korraldamisel on märksa kehvem. Käitumist välja selgitada püüdvate küsimustega uuriti, kas inimesed jälgivad oma rahaasjade seisu järjekindlalt, seavad pikemaajalisi rahalisi eesmärke ning kaaluvad enne iga ostu hoolikalt, kas nad saavad seda endale ka lubada. Samuti uuriti, kuidas inimesed valivad erinevaid finantsteenuseid – kas rahuldutakse nn kodupanga või -kindlustusseltsi pakutavaga või võetakse ka konkureerivaid pakkumisi.
Selgus, et üldiselt pikaajalise planeerimise ja rahaliste eesmärkide seadmisega eestimaalased eriti ei tegele – alati väitis seda tegevat vaid 22% vastanuist. Pikaajalise planeerimisega ei paista silma ükski uuringus osalenud riik, siiski oli neist kaheksas pikaajaliste rahaliste eesmärkide seadjate arv 25-36% vahel. Kõige vähem on Eestis ka pere-eelarve koostajaid, 21% vastanuist.
Erinevate finantsteenuste (laenud, kindlustamine, krediitkaart jne) võrdlemisel enne teenuse ostmist oleme teiste riikidega võrreldes keskmisel tasemel – 27% eestimaalastest väidab, et võrdleb erinevate teenusepakkujate teenuseid ja nende tingimusi. Kõige suuremad võrdlejad on iirlased ja britid, vastavalt 37% ja 36% vastanuist.
Kõigi käitumuslike küsimuste kokkuvõtteks tuleb siiski nentida, et eestimaalased on oma finantsalaselt käitumiselt uuringus osalenud riikide seas kõige nõrgemad.
Kolmas komponent finantskirjaoskuse taseme hindamisel on hoiakud rahaasjade korraldamisel. Näiteks küsiti, kas eelistad raha kohe ära kulutada või pead vajalikuks ka tulevikuks säästa. 30% Eesti vastanutest leidis, et kaugemaks tulevikuks säästmine pakub rohkem rahuldust kui kohene kulutamine. Hoiakutelt jäi Eesti teiste riikidega võrreldes keskmisele tasemele.
Teadmiste, käitumise ja hoiakute põhjal arvutati välja uuringus osalenud riikide finantskirjaoskuse tase. Eesti sai tagantpoolt neljanda koha.
Uuring viidi läbi eelmise aasta teises pooles lisaks Eestile Tšehhis, Poolas, Ungaris, Albaanias, Iirimaal, Suurbritannias, Saksamaal, Armeenias, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Malaisias, Norras ja Peruus. Eesti uuringust saab lähemalt lugeda siit..
Oktoobri lõpus Kaplinnas OECD finantskirjaoskuse konverentsil uuringu tulemustest ülevaate teinud uuringu töörühma juhi Adele Atkinsoni ettekanne
Kui vastad neile punktidele jaatavalt, on sinu finantsalane kirjaoskus heal tasemel
Hetkel kuum
Sul on alati hea ülevaade oma rahavarudest, mida võid igapäevaostudeks kulutada. Seda ka siis, kui su rahaline seis on hea ja sul puudub otsene vajadus eelarves näpuga järge ajada.
Sa oskad oma rahaasju korraldada ning vältida probleeme, näiteks ei pea sa maksma õigeaegselt tasumata arvetelt viiviseid, sest maksad alati tähtajaks kõik arved ära.
Sa sead rahaasjades pikemaajalisi eesmärke ning jälgid regulaarselt, kas püsid seatud sihil.
Sul on mustadeks päevadeks või ootamatuteks väljaminekuteks sääste kogutud.
Sa ei kasuta igapäevaste ostude tegemiseks (toit, majapidamistarbed) laenu või krediitkaarti.
Enne mõne finantsteenuse (hoius, laen, liising, kindlustus jne) ostmist võrdled mitme pakkuja teenuse sisu ja hinda.
Seotud lood
- ST
Kolme raamatupidaja kogemuslood
Enimloetud
3
Kolme raamatupidaja kogemuslood
4
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele