Autor: Lemmi Kann • 14. oktoober 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kohustus tasuda pangale intresse saab alguse juba õpingute ajal aasta peale laenu võtmist.

„Õppelaenuintresse tuleb tasuda ühekordse aastase maksena  sügiseti:  1917 eurose õppelaenu korral on intressimakse orienteeruvalt 97 eurot, 3834-eurose laenusumma korral on 194 eurot ja 5751-eurose laenu puhul 291 euro ringis. Intress tuleb tasuda ühekordsete aastaste maksetena kuni alustatakse ka laenu tagasimakseid,“ ütles teabekeskuse juht Piret Suitsu.Ta selgitas, et kui tudeng võtab ka teisel ja kolmandal õppeaastal laenu, võetakse intressisumma kohe laenust maha. Kui aga tänavu loobutakse laenust, ei soovita saada seda enne intressi maksmise tähtaega või pole inimene õigustatud õppelaenu saama, tuleb tasuda intress hiljemalt jooksva õppeaasta lepingus märgitud kuupäevaks. Krediidipangas  ja Swedbankis on selleks tähtajaks 31.oktoober, Nordea pangas 1. november ja SEB pangas 3. november, Sampos oodatakse intressimakseid 30.novembriks.

Pank võtab intressi maha lepingus kokku lepitud arvelduskontolt. „Paljude tudengite seisukohast on tegemist suure summaga, mille jaoks ei pruugi olla pangakontol piisavalt raha või kulub intresside tasumiseks ootamatult suur osa kuisest elamisrahast,“ rääkis Suitsu. Seega on mõistlik arvestada selle väljaminekuga juba ette. Kui intressimakse tänavu ka halva üllatusena tabab, soovitab Suitsu tuleva aasta makseks juba selle aasta lõpus säästma hakata – nii ei löö makse järgmisel sügisel jälle tudengil jalgu alt. Näiteks pannes aasta jooksul igakuiselt kõrvale 25 eurot, saab ka 291-eurose makse sügisel probleemideta makstud.

Sageli jääb panga teatis märkamata ja intress tasumata mitte rahapuuduse tõttu, vaid seepärast, et arveldatakse mõnes muus pangas ja kontaktandmed on jäänud internetipangas uuendamata.

„Kui kontol pole piisavalt raha, jääb see miinusesse ja laenuvõtjale saadetakse meeldetuletus. Kui kiri satub aga postkasti, kust laenaja seda enam kätte ei saa ning võlg on pooleteise kuu pärast endiselt üleval, informeeritakse probleemist käendajaid. Käendajal tuleb arvestada, et ta vastutab laenu eest täpselt samas ulatuses kui laenusaaja. Kolme kuu möödudes võla tekkimisest on pangal õigus maksmata jäänud intressid koos laenu võlanõudega riigile üle anda. Kui pank annab võlgnevuse riigile üle, tuleb arvestada ka sellega, et tagasi tuleb hakata maksma kogu laenu, mitte ainult võlgu jäädud intresse, millele lisanduvad riigile makstavad intressid,“ rääkis Suitsu, mis juhtub võlgnevuse korral.Riik pakub reeglina võlglasele ja käendajale võimalust maksta tekkinud võlgnevus vastavalt kokku lepitud ja jõukohase maksegraafikuga. Kui võlglane või käendajad aga ka sellest graafikust kinni pidada ei suuda, on järgmine samm kohtutee võla väljanõudmiseks.

Võrreldes varasemaga on oluliselt vähenenud riigipoolsed soodustused õppelaenu tagasimaksmisel, mis puudutasid intresside tulumaksutagastust ning laenu kustutamist avaliku sektori töötajatel ja alla 5-aastase lapse vanematel.

Endiselt on alles võimalus kasutada riigi abi intresside tasumisel lapse sünni  järel – kuni lapse 3-aastaseks saamiseni tasub õppelaenuintressi riik ja laenu tagasimaksed on peatatud. Sama kehtib sõjaväkke minekul ja arst-residentuuri lõpetamiseni. „Mõlemal juhul tuleb aga kõigepealt pangale avaldus teha,“ rõhutas Suitsu.

„Automaatselt ei rakendu ükski soodustus. Laenusaaja surma korral maksab õppelaenu täies ulatuses tagasi riik. Ka  80–100%-liselt püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikute õppelaenu, mis võetud enne töövõimetust, tasub Eesti riik. Siiski tuleb nendegi kurbade sündmuste puhul siiski pangaga ühendust võtta.“