Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Seaduste kvaliteedi tõstmiseks tehakse hea õigusloome eeskiri
Täna saatis justiitsminister Kristen Michal kooskõlastusringile hea õigusloome eeskirja eelnõu, mille eesmärk on parandada õigustloovate aktide kvaliteeti ning tagada, et õigusloomele eelneks laiem arutelu ning huvigruppide kaasamine.
Justiitsminister Kristen Michali sõnul muudab ühe seaduse heaks selle arusaadavus, selgus, põhjendatus ning mõju eelnev hindamine. „Seadusloome protsessis tuleb kõiki neid tingimusi algusest lõpuni meeles pidada ning jätkuvalt nendele vastavust kontrollida.“ lisas minister.
“Eesti poliitikas kasutatakse kontrollküsimusena telereklaamist tuttavat rõõmsat lauset «See kõik on väga kena, aga mida see konkreetselt mulle tähendab?». Kui seaduse koostaja ei suuda sellele vastata, tuleb kontrollida, kas ta ikka mõistab, milleks üldse seadust tehakse. Nagu on öelnud Vabariigi President, et õigusloome ei saa olla asi iseeneses vaid peab muutma meie elu paremaks ning tegema seda arusaadaval moel. Seda me ka taotleme hea õigusloome eeskirjaga,“ rääkis Michal.
Teine keerdküsimus on ministri hinnangul protsess - seaduse loomise juures peab olema avatud ja ettenähtav kõik see, kuidas midagi tehakse ja kes teeb.
"See eeldab, et seadust hakatakse tegema õigest otsast, uurides, miks on vaja midagi teha ja kuhu soovitakse jõuda. Ja küsida tuleb – kas kõike meie elus peab seadusega korraldama või on tegu millegi sellisega, mida saab ka vabade kodanike vabal tahtel korraldada, “ lausus justiitsminister.
Michal lisas, et kindlasti peab seadus olema ka mõjus: enne kui eelnõu vastu võtta, tuleb analüüsida selle mõjusid.
„Kui justiitsministeerium uuris septembri alguses õigusloojatelt, kas ja kui suurt vajadust tuntakse mõjuanalüüside järele, selgus, et selline vajadus on olemas. Seetõttu on plaanis teha 2012. aasta algul mõnedele uut korda järgivale õigusloomealgatusele kaasfinantseeritav mõjuanalüüs," ütles minister.
Michal möönis, et kõigi nende tingimuste täitmine on töömahukas ning täiendav ajakulu, kuid siin ei saa olla otseteid või kiirlahendusi. „Käesolev eelnõu tuginebki teadmisel, et kui eelnõu ettevalmistamine on hoolikalt plaanitud ja ühiskond teadvustab muudatustega kaasnevat, on tulemuseks põhjendatud ja arusaadav muutus meie kõigi ühises elus. See tulemus on kindlasti lisatööd ja arutelu väärt. Vastasel korral võiks seadus tegemata jääda,"märkis Kristen Michal
Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja järgi tuleb edaspidi planeerida õigusloome protsessi sisse eelanalüüs ja õigusakti koostamisele peab eelnema väljatöötamiskavatuse esitamine. Sellele järgneks eelnõu mõjude analüüs ning peale õigusakti jõustumist ka mõjude järelhindamine. Väljatöötamiskavatsus peab juba enne eelnõu teket andma vastuse, millist küsimust soovitakse lahendada ja kas seda on vaja näiteks seadusega teha ning mis võiks olla selle seaduse mõjud.
Muudatuste suure mahu tõttu on hea õigusloome ja normitehnika eeskirja rakendumiseks kavandatud järkjärguline üleminekuaeg, millega täies mahus on kavandatud uusi õigusloome põhimõtteid rakendada alates aastast 2014.
Hea õigusloome tava on üks olulisi eesmärke, mida justiitsministeerium seab 2011 – 2015 valitsemisperioodiks.
Hea õigusloome ja normitehnika eeskirjaga planeeritavad muudatused lähtuvad Riigikogu otsuse „Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018“ suunistest õigustloovate aktide eelnõude kvaliteedi parandamiseks.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele