EL tahab reguleerida piiriülese pangakonto arestimist

Kehtiv õigus (EÜ määrus 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ehk Brüssel I määrus) reguleerib piiriüleste vaidluste puhul teises liikmesriigis tehtud kohtuotsuse tunnustamise ja täitmisele pööratavust, kuid ei käsitle reaalselt, kuidas kohtuotsuseid täidetakse.

Peamisteks probleemideks piiriüleste vaidluste puhul on siseriiklike õiguste erinevused, mille tõttu on pangakonto arestimise määrust mõnes riigis võimalik lihtsam saada kui teises. Samuti ei tunnustata ega täideta teises liikmesriigis tehtud esmase õiguskaitse kohaldamise otsuseid, mis on tehtud ilma võlgniku eelneva ärakuulamiseta. Lisaks on keeruline võlausaldajal saada infot võlgniku pangakontode asukohtade kohta (juhul kui ei kasutata eradetektiivi), ka on võlausaldajate kahjuks piiriülene täitemenetluste erinev kiirus ja selle kulukus, mis ei julgusta välisriigist võla sissenõudmisel kohtu poole pöörduma.

Kehtiva õiguse puudustest tingituna ongi Euroopa Komisjon ja Nõukogu praeguse ettepanekuga soovinud tõhustada piiriülest võlgade sissenõudmist, võimaldades võlgnike varade ajutist külmutamist.

Määrusega soovitakse kehtestada Euroopa kaitsemeetme võtmise menetlus, mis võimaldab võlausaldajal saada Euroopa pangakonto arestimise määruse, millega on võimalik vältida vahendite väljavõtmist ja ülekandmist võlgniku mõnelt Euroopa Liidus asuvalt pangakontolt. Kasutada saaks sellist pangakonto arestimise võimalust kaubandus- ja tsiviilasjades (v.a sotsiaalkindlustuse, pankroti, maksejõuetuse ja vahekohtu menetluses) igat liiki kohtutes.Ettepaneku kohaselt saaks Euroopa arestimäärust taotleda nii enne kohtumenetluse algatamist, vastava kohtumenetluse mistahes etapis kui ka pärast seda. Praktiliselt tähendab see seda, et võlausaldaja võib taotleda määruse tegemist1) enne sisulist kohtuistungit või selle ajal või pärast päritoluliikmesriigis sellise täitedokumendi saamist, mis ei ole täitmise liikmesriigis veel täitmisele pööratav ja2) pärast sellise täitedokumendi saamist, mis on täitmise liikmesriigis täitmisele pööratav. Enne kohtumenetluse algatamist võlgniku konto arestimise võimaldamist peetakse ettepanekus positiivseks n-ö üllatusmomendi olemasolu, kus võlgnik ei jõuaks oma vara ära peita.

Tagamaks ka võlgniku õiguste kaitse tuleb Euroopa pangakonto arestimisel järgida ennekõike seda, et arestida tohib vaid konkreetseid võlgu olevaid summasid, st mitte tervet pangakontot. Samuti tuleb arestimisel tähelepanu pöörata sellele, kui täitmise liikmesriigi õigusega on nii ette nähtud, ei kuulu arestimismääruse alusel arestimisele summad, mis on vajalikud, et tagada füüsilisest isikust kostjale ja tema perele elatis või võimaldada juriidilisest isikust kostjal jätkata oma tavapärast äritegevust. Samuti tuleb teavitada võlgnikku viivitamata pärast arestimismääruse täitmist koos kõikide dokumentidega, mis võlausaldaja on kohtule esitanud.

Ka peab võlgnikul säilima võimalus vaidlustada arestimismäärus (taotledes selle läbivaatamist arestimismääruse teinud kohtus, täitmise üle otsustavas kohtus või juhul kui võlgnik on tarbija, töötaja või kindlustatud isik, tema elukohariigi kohtus).

Artikkel ilmus Kaubandus-Tööstuskoja Teatajas .

Autor: Lemmi Kann, Koidu Mölderson