Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid jõudsid eestikeelsetena veebi
Septembrist alates on aadressil eik.just.ee kõigile tasuta kättesaadavad Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite eestikeelsed kokkuvõtted.
Justiitsminister Kristen Michali sõnul aitab loodud keskkond suurendada inimese teadlikkust oma põhiõigustest ning oskust neid kaitsta.
„EIK lahendite kokkuvõtete eestikeelne kättesaadavaks muutmine on väga oluline, sest mida teadlikumad on inimesed oma õigustest, seda tugevam on ka Eesti õigusriigina. Euroopa Inimõiguste Kohtu poole saab inimene pöörduda juhul, kui koduriigi siseriiklikud võimalused oma õiguste kaitseks kohtus on ammendatud. Viimastel aastatel on EIK teinud ligi 2000 lahendit aastas, “ ütles minister.
Strasbourgis tegutsev Euroopa inimõiguste kohus on Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse organ, mis loodi 1959. aastal ning mille koosseisu kuulub üks kohtunik igast liikmesriigist. Eestit esindab Euroopa inimõiguste kohtus selle aasta jaanuarist alates kohtunik Julia Laffranque. Enne teda oli inimõiguste kohtus Eesti esindaja Rait Maruste, kes nüüd juhib Riigikogu põhiseaduskomisjoni.
Rait Maruste sõnade kohaselt on Euroopa inimõiguste kohtust tema enam kui viiekümne tegutsemisaasta jooksul kujunenud Euroopa demokraatia, õigusriikluse ning õiguste ja vabaduste kaitse tunnustatud keskus.
„Kohtulahendite kaudu on kujundatud üle-euroopalised standardid paljudes kesksetes inimese ja avaliku võimu suhete küsimustes nagu isikuvabadus, aus õigusemõistmine, sõna- mõtte- ja usuvabadus, omandi rahumeelne kasutamine ja palju muud. See on unikaalne süsteem, kus igaüks – nii üksikisik, isikute grupp kui ka organisatsioon – kes leiab, et riigivõim on nende konventsioonijärgseid õigusi ja vabadusi rikkunud, saab esitada kaebuse oma riigi vastu,“ rääkis Maruste.
Ta selgitas, et kohtu otsused on riigile siduvad ning neist tulenevalt peab riik kas maksma rikkumise ohvrile kompensatsiooni, muutma oma haldus- ja õiguspraktikat või seadusandlust. „EIK lahendite kokkuvõtete eestikeelsena kättesaadavus on tõhusaks abiks suures arvus kohtulahendites orienteerumiseks nii abiotsijale kui professionaalile,“ lisas põhiseaduskomisjoni esimees.
Hea teada
Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon jõustus 3. detsembril 1953 ning see oli esimene rahvusvaheline inimõiguste leping, mis taotles laialdaste kodaniku- ja poliitiliste õiguste kaitsmist nii lepinguosalistele õiguslikult siduva lepingu vormis, kui ka õiguste elluviimise üle järelvalvesüsteemi loomisega siseriiklikul tasandil.
Eesti ratifitseeris Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning selle lisaprotokollid 1996. aastal, protokoll nr. 6 jõustus Eestis 1998. aastal.
Eestikeelsete Euroopa inimõiguste kohtu lahendite kokkuvõtete on leitav nii allalaetava failina kui ka eraldi leheküljena aadressil http://eik.just.ee/ . Uute lahendite kokkuvõtted on veebilehel saadaval juba nädal peale lahendi avaldamist.
Euroopa inimõiguste kohtu lahendite kokkuvõtteid on eesti keeles koostatud juba 2010. aastast ning seni on neid avaldatud kohtute ja prokuratuuri siseveebis ning nad on olnud kättesaadavad ka Digesta keskkonnas.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
4
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Viimased uudised
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele