Lepingupartneri tegevus võib tuua kriminaalvastutuse

Tüüpiliseks näiteks on teenuse käsunduslepingu alusel tegutsev advokaat või teenuse osutamise lepingu alusel tegutsev kaubandusagent või turustusspetsialist.

Nende isikute pädevus juriidilise isiku esindamiseks tuleneb kõikidel eeltoodud juhtudel viimasega sõlmitud lepingust. Karistusseadustikku lisati pädeva isiku regulatsioon seetõttu, et ei tekiks olukorda, kus juriidiline isik peitub vastutuse vältimiseks lepinguliste esindajate taha.

Seetõttu tuleb "pädeva isiku" puhul tuvastada juriidiliselt isikult tulenev õiguspädevus, juriidilise isiku initsiatiiv ja juriidilise isiku juhtivtasandilt lähtuv panus.

Sõltub lepingust. Õiguspädevus tuleneb lepingupartneril juriidilise isikuga sõlmitud lepingust. Asjaolu, et leping jäetakse kirjalikult vormistamata, ei tähenda, et lepingulist suhet ei ole, küll aga muutub raskemaks kokkulepitu tuvastamine. Juriidiline isik vastutab ainult selles ulatuses, mis lepingus kokku lepiti. Lepingupartneri isetegevuse eest juriidiline isik ei vastuta.

Initsiatiiv on väga oluline. Omal algatusel õigusvastase teo tegemine (näiteks pistise andmine) lepingupartneri poolt ei too kaasa juriidilisele isikule kriminaalvastutust.

Kui aga juriidiline isik palus, et lepingupartner teeks õigusvastase teo ehk näitas üles initsiatiivi, siis on kriminaalvastutus võimalik.

Initsiatiiv on ainult üks osa, vajalik on täiendav juriidilise isiku juhtivtasandilt lähtuv panus. See võib seisneda nii kohtumistes, kus arutatakse kavandatavat tegu, teo toimepanemiseks vajaliku info või vahendite andmises või ka lihtsalt vaikivas teadmises ja tegevuse aktsepteerimises.

Reaalsuses võimalik. Seega ei ole põhjust karta, et juriidilise isiku kriminaalvastutus tekiks lepingupartneri isetegevusest või juhtkonna teadmatust ära kasutades. Küll aga peab arvestama, et kuigi karistusseadustik otsesõnu ei ütle, et lepingupartneri tegevus võib kaasa tuua kriminaalvastutuse, siis tegelikkuses on see täiesti võimalik.

Autor: Lemmi Kann, Ants Nõmper