Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rahaasju planeeritakse palgapäevast palgapäevani
Inimeste enesedistsipliin oma rahaasjade korraldamisel pole kuigi märkimisväärne. Neid, kes seavad alati või üldjuhul pikaajalisi rahalisi eesmärke ja püüavad neid saavutada, on vaid 41% ning kõige levinum planeerimisperiood oma rahaasjade korraldamisel on üks kuu ehk palgapäevast palgapäevani, kirjutab tarbijaveeb Minuraha.ee.
Eestimaalaste teadmised oma rahaasjade korraldamisest ja lihtsamate finantsteenuste tundmine pole kiita – seda näitab nii inimeste enesehinnang oma finantsalastele teadmistele kui ka käitumine rahaasju ajades.
2010. aasta lõpus viis Faktum&Ariko läbi uuringu „Finantsalane kirjaoskus Eesti elanike seas“, kus küsitleti ligi 1000 inimest. Küsimused käsitlesid teadmisi rahaasjade korraldamisest, levinumate finantsteenuste tundmist ja nende kasutamist ning hoiakuid ja käitumist oma rahaasjades.
Asjaolu, et paljud inimesed peavad oma finantsalaseid teadmisi ebapiisavaiks, selgub vastusest küsimusele „milliseks te hindade enda finantsküsimuste alaseid teadmisi selleks, et oma rahaasjade ja vajalike finantsteenustega hakkama saada ning mõistlikke ja arukad otsuseid teha“. Inimesi, kes enda teadmisi täiesti piisavaiks pidasid, oli vaid 11% ja pigem piisavaks pidas neid 39% küsitletuist. 41% hindas oma teadmisi pigem või täiesti ebapiisavaks.
Tuleb tunnistada, et inimeste enesehinnang on üsna adekvaatne. Seda näitavad nii vastused uuringu küsimustele, kus mõõdeti käitumist ja hoiakuid rahaasjade ajamisel kui ka fakt, et elementaarsed arvutustehted käivad paljudele üle jõu.
Pikaajaline planeerimine pole popp
Esiteks pole inimeste enesedistsipliin oma rahaasjade korraldamisel kuigi märkimisväärne. Vaid veidi üle poolte küsitletutest väitis, et hoiab alati oma rahaasjadel hoolikalt silma peal. Üsna kergesti satutakse rahalistesse raskustesse, kus tulud ei kata kulusid – nii oli viimase aasta jooksul juhtunud 42% vastanutega. Tõsi, küllap on siin oma osa majanduskriisi mõjudel inimeste pere-eelarvele, kuid teatud rolli mängivad ka ebapiisavad teadmised majandamisest või siis harjumatus selle teemaga tegeleda.
Viimast väidet sobib illustreerima tõik, et neid, kes seavad alati või üldjuhul pikaajalisi rahalisi eesmärke ja püüavad neid saavutada, oli vaid 41% ning kõige levinum planeerimisperiood oma rahaasjade korraldamisel on üks kuu ehk palgapäevast palgapäevani. Kui vaadata tulemusi veel detailsemalt, siis nõrgema distsipliiniga olid mehed, nooremad inimesed (18-34 aastased) ja jõukaimad, kelle netosissetulek kuus ühe pereliikme kohta ületas 7500 krooni (uuringu läbiviimise ajal kehtis Eestis kroon).
Mõnevõrra lohutavalt mõjub meile võrdlus teiste riikidega, kuid see ei peaks muidugi olema õigustus hooletule käitumisele. Nimelt viidi sarnane uuring läbi veel 11 OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni) riigis üle maailma ning pikaajaline planeerimine rahaasjades pole silmapaistvalt tugev üheski riigis. Pigem elatakse tänases päevas kui mõeldakse tulevikule.
Küll aga eristus Eesti koos Poolaga teistest riikidest „enne teen, siis mõtlen“ hoiakuga. Küsimusele „enne millegi ostmist kaalun hoolikalt, kas saan seda endale lubada“, vastas „jah, alati“ vaid 47% Eesti ja Poola vastanuist. Teistes riikides jäi niimoodi vastanute arv üldjuhul vahemikku 60–80%. Eesti vastanutest kaaluvad tunduvalt enam oste 55-74 aastased, keskmisest vähem aga 18-34 aastased ja jõukaim rühm.
Siiski on Eesti vastanute puhul märgata ka hoiakut alalhoidlikkusele ja ettevaatlikkusele rahaga ümber käimisel, kus riske eriti võtta ei soovita. Uuring näitab, et viiendik on üldjuhul valmis säästes või investeerides riski võtma, enamuses teistes riikides oli riskialtimaid vastanuid rohkem.
Hetkel kuum
Investeerivad väga vähesed
Investeerimise teema on uuringus osalenutele üldiselt üsna võõras. Uuringus esitati näiteks loetelu erinevatest finantsteenustest ja küsiti, milliseid neist on vastajad kuulnud. Kui arveldusarvest oli kuulnud 97% vastanuist ning krediitkaardist, pensionifondide osakutest, eluasemelaenust ja kindlustustest üle 80%, siis tabeli kaks viimast olid võlakirjad ja investeerimisfondi osakud veidi üle 50% nimetamisega. Aktsiatest ja osakutest oli kuulnud 67% vastanuist, aga neid omas vaid 4% ning sama suur oli ka investeerimisfondide osakute omajate arv.
Paraku jääb ka silma, et lihtne aritmeetika võib üllatavalt paljudele eestimaalastele raskusi valmistada. Näiteks oli uuringus küsimus: kui paned 1000 krooni hoiusele, mille aastaintress on 2%, siis kui palju raha on sul seal ühe aasta pärast, kui intressimakse on tehtud? Sellele suutis valikvastuste seast õige – 1020 krooni – leida ainult 64% vastanuist. Edasi läks pilt veelgi kehvemaks, kui tuli öelda, kui palju raha on sellele hoiusele kogunenud viie aasta pärast. Õiget vastust – üle 1100 – teadis 39%.
Kokkuvõttes võib siiski öelda, et põhimõttelistes küsimustes (laenu eest tuleb maksta intressi, kõrge inflatsiooniga kaasneb ka elamiskulude kiire kasv jne) on rusikareeglid enamasti teada, kuid probleemid tekivad siis, kui on vaja aru saada mõnelauselisest tekstülesandest ja konkreetsetest arvutustest.
Autor: Lemmi Kann, Finantsportaal Minuraha.ee
Enimloetud
3
4
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Viimased uudised
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele